Lisa kliinik

Spermakontsentratsioon

Kvantitatiivne · million/mL

Normaalsed väärtused

Spermakontsentratsiooni normid
Üldine
Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni (WHO) viimaste (2021) juhiste kohaselt peab normaalse viljakuse korral spermakontsentratsioon olema vähemalt **15 miljonit/ml**. Mõned laborid võivad kasutada ka teisi viitväärtusi.
Mehed
Normaalsed väärtused meestel: ≥15 miljonit/ml. Väärtused alla 15 miljoni/ml klassifitseeritakse madalaks konstitutsiooniks (oligozoospermia).
Naised
Ei ole kohaldatav.

Näitaja kohta

Spermakontsentratsioon on spermiogrammi üks peamisi parameetreid, mis näitab spermas leiduvate spermatozoidide arvu milliliitri kohta. See on oluline indikaator meeste viljakuse hindamisel ja võib osutada võimalikele reproduktiivsetele häiretele. Normaalsed väärtused on määratud Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt.

Funktsioon
  • Spermakontsentratsioon määrab spermas leiduvate elusate ja normaalse morfoloogiaga spermatozoidide tiheduse.
  • See on üks olulisemaid näitajaid meeste viljakuse potentsiaali hindamisel.
Päritolu
  • Spermakontsentratsiooni määratakse laboratoorse analüüsiga, mida nimetatakse spermiogrammiks või spermaanalüüsiks.
  • Näitaja sõltub paljudest teguritest, sealhulgas testosteroonitasemest, spermatogeneesi protsessist ja elustiilist.
Protseduur
  • Spermaproov kogutakse tavaliselt masturbatsiooni teel steriilsesse anumasesse. Soovitatav on 2–7-päevane seksuaalne eraklus enne proovi kogumist.
  • Proovi analüüsitakse spetsiaalses laboris mikroskoobi all, loendades spermatozoide ja arvutades nende kontsentratsiooni.
Tähtis teave
  • Proovi tuleks koguda laboris või selle läheduses, et vältida temperatuuri muutusi.
  • Tulemusi võivad mõjutada viimase aja haigused, stress, alkoholi tarbimine või mõned ravimid.
Füsioloogilised tegurid
  • Pikaajaline seksuaalne eraklus võib põhjustada ajutist kontsentratsiooni tõusu.
  • Individuaalsed geneetilised erinevused.
Mitte ilmtingimata patoloogiline
  • Väga kõrge kontsentratsioon (>250 miljonit/ml) võib harva seostuda sperma liikuvuse vähenemisega.
  • Ei peeta tavaliselt meditsiiniliseks probleemiks, kui teised spermi parameetrid on normaalsed.
Elustiili ja keskkonnategurid
  • Tobakasuits, liigne alkoholi tarbimine või narkootikumide kasutamine.
  • Ülekaalulisus, kehalise aktiivsuse puudumine.
  • Keskkonnamürgid (pestitsiidid, raskmetallid).
Meditsiinilised seisundid
  • Varikotsele (munandite veenide laienemine).
  • Infektsioonid (näiteks mumps).
  • Hormonaalsed häired (madal testosteroon).
  • Geneetilised häired (näiteks Klinefelteri sündroom).
Muud põhjused
  • Testoste trauma või operatsioon.
  • Mõned ravimid (nt anaboolsed steroidid).
Peamised põhjused
  • Viljatusprobleemide hindamine (kui paar ei saa aasta jooksul rasedust).
  • Meeste reproduktiivse tervise üldine kontroll.
  • Enne vasektoomiat või pärast selle pöördoperatsiooni.
  • Pärast teatud haigusi või ravi, mis võivad mõjutada viljakust.
Konsulteeriv spetsialist
  • **Androloog** (meeste reproduktiivse tervise spetsialist).
  • **Uroloog** (ertekkonna ja kuseelundite spetsialist).
  • **Reproduktsioonimeditsiini** või **viljakuskeskuse** arst.

Seotud uuringud

Spermiogramm
confirmatory
Sperma liikuvus
complementary
Spermatozoidide morfoloogia
complementary
Spermi DNA fragmentatsioon
complementary
Spermiantikehad
complementary

Seotud haigused

Oligospermia 90% Meeste viljatus 85% Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) 70% Kardiomüopaatia 60% Hüpotüreoos 55%

Otsi näitajat