Segmendiline arteriaalne veremõõtmine

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Segmendiline arteriaalne veremõõtmine on mitteinvasiivne diagnostiline meetod, millega hinnatakse arteriaalset vererõhku ja vereringet keha erinevates segmentides, peamiselt jalgades. Seda kasutatakse perifeersete arteriaalsete haiguste (näiteks ateroskleroosi) tuvastamiseks ja jälgimiseks.

Mis on segmendiline arteriaalne veremõõtmine?

Funktsioon

Hinnata arterite läbilaskvust ja vereringe piisavust jäsemete erinevates segmentides.
Avastada ja lokaliseerida arteriaalseid ahenemisi (stenoose) või sulgumisi.

Meetodi olemus

Mitteinvasiivne uuring, mis põhineb vererõhu mõõtmisel mitmes kohas ühe jäseme piires.
Võrreldakse vererõhu väärtusi erinevates kõrgustes (nt reis, säär, jalalaba) ülemise kehaosa vererõhuga.

Ettevalmistus ja uuringu käik

Protseduur

Patsient asub mugavalt lamavas asendis.
Õhkmansetid (tavaliselt neli või enam) paigaldatakse tihedalt üksteise kõrvale jäsemele (nt reiele, säärele, jalalabale).
Igas mansetis tõstetakse rõhku ja lastakse seejärel aeglaselt alla, registreerides vererõhku (sarnaselt tavalisele vererõhu mõõtmisele).
Saadud rõhuindeksid (nt kõrva-, reie-, sääre-, varba-indeks) arvutatakse ja võrreldakse üksteisega ning teise jäseme või õlavarre tulemustega.

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleks vältida tubakatarbimist ja kohvi (need võivad ahendada veresooni).
Soovitatav on lõdvestuda ja võtta mõõtmiseks mugav asend.
Patsient peab olema külma eest kaitstud, kuna külm võib põhjustada veresoonte kokkutõmbumist.

Mida näitavad segmendilise arteriaalse veremõõtmise tulemuste muutused?

Levinumad radiaalsed põhjused

Perifeerne arteriaalne haigus (PAH) ehk ateroskleroos (arterite ahenemine või sulgumine).
Diabeedile iseloomulik veresoonte kahjustus (diabeetiline angiopaatia).
Põletikulised veresoonte haigused (nt Buergi tõbi).
Veresoonte trauma või kokkusurumine.

Tulemuste tõlgendamine

Madal rõhuindeks konkreetses segmendis võib viidata verevoolu takistusele selles kohas.
Suur rõhuerinevus kahe külgneva segmendi vahel on tüüpiline stenoošile.
Tulemusi tõlgendatakse koos kliinilise pildi ja teiste uuringutega (nt Doppleri ultraheli).

Indikatsioonid: millal tehakse segmendilist arteriaalset veremõõtmist?

Kliinilised sümptomid

Jalgade valu, krambid või väsimus kõndimise ajal (intermittentne klaudikatsioon).
Puhkevalu jalgades.
Jalgade nahavärvi või temperatuuri muutused (külmad või sinakad sõrmed).
Haavade või haigestumiste aeglane paranemine jalgadel.

Spetsialistid ja edasised sammud

Uuringu võib tellida vaskulaarkirurg, kardioloog või perearst.
Ebatavaliste tulemuste korral suunatakse patsient tavaliselt edasi vaskulaarseultraheliuuringule või angiograafiale täpsema diagnoosi ja raviplaani koostamiseks.