Regulatoorsed T-rakud

Kvantitatiivne · % of CD4+ T cells or cells/µL

Normaalsed väärtused

Regulatoorsete T-rakkude norm

Üldine

Tavaliselt väljendatakse protsendina kogu CD4+ T-rakkude hulgas või absoluutarvuna mikrolitri kohta (µl).

Mehed

CD4+CD25+FOXP3+ rakkude osakaal: 5-10% kogu CD4+ T-rakkudest.

Naised

Sama kui meestel, kuid raseduse ajal võib protsent muutuda.

Näitaja kohta

Regulatoorsed T-rakud (Treg) on spetsialiseerunud valgete vereliblede alamrühm, mille peamine ülesanne on tagada immuunsüsteemi tolerantsus ja hoida ära üleliigne põletikuline reaktsioon ning autoimmuunhaigused. Nende rakkude taseme või funktsiooni muutused on seotud paljude haigustega, mistõttu nende analüüs on oluline immuunvastuse hindamisel.

Mis on regulatoorsed T-rakud?

Funktsioon

Põhiline immuunsüsteemi reguleerimise mehhanism.
Pidurdab teiste immuunrakkude (nt efektor-T-rakkude) üleaktiivsust.
Vältib autoimmuunreaktsioone (keha ründab iseennast).
Tagab tasakaalukase põletikulise vastuse.

Päritolu ja tunnused

Arenevad põhiliselt lümfoidorganites.
Tunnustatakse spetsiifiliste markerite (nt CD4, CD25, FOXP3) alusel.
Funktsionaalselt aktiivsed vaid teatud signaalide olemasolul.

Kuidas analüüsitakse regulatoorsete T-rakkude taset?

Protseduur

Vereproovi võtmine veeni (tavaliselt küünarnukist).
Vereproovi puhastamine ja rakupreparaadi ettevalmistamine laboris.
Voolusütomeetria (flow cytometry) analüüs, kus rakud märgitakse spetsiifiliste fluorofooridega antikehadega (nt CD4, CD25, FOXP3).
Andmete analüüs ja arvutamine spetsiaalse tarkvaraga.

Kõrge regulatoorsete T-rakkude tase (põhjused)

Füsioloogilised seisundid

Vastsündinu periood
Krooniline põletik (keha kompensatoorne reaktsioon)

Haigused ja patoloogiad

Autoimmuunhaiguste varajane staadium (keha üritab reaktsiooni pidurdada)
Mõned pahaloomulised kasvajad (kasvajad võivad Treg rakke kasutada immuunsüsteemi talitluse summutamiseks)
Kroonilised viirusinfektsioonid (nt HBV, HCV)

Madal regulatoorsete T-rakkude tase (põhjused)

Autoimmuunhaigused

Rheumatoidartriit
Süstemaalne erütematoosne luupus (SLE)
Tüüp 1 diabeet
Psoriaas

Muud haigused

Mõned allergilised haigused
Kroonilised põletikulised soolehaigused (nt Crohn'i tõbi)
Immunnapiirang (nt HIV-i infektsioon, mis kahjustab CD4+ rakke)

Välised mõjutegurid

Pikaajalised kortikosteroidide manustamise kured
Keemiaravi või kiiritusravi mõju immuunsüsteemile

Indikatsioonid: millal tehakse regulatoorsete T-rakkude analüüs?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Autoimmuunhaiguste kahtlus või diagnoosi kinnitamine.
Immuunvastuse hindamine krooniliste põletikuliste või infektsiooniliste haiguste puhul.
Siirdamismeditsiinis: siirdatud elundi taluvuse hindamine ja äärejuhite käsitlemise (rejection) riski hindamine.
Onkoloogias: immuunvastuse hinnang vähiravi (immunoteraapia) käigus.
Uute ravi meetodite (nt Treg-rakupõhised teraapiad) efektiivsuse jälgimine.

Millist arsti konsulteerida?