Prenataalne skriining

Kirjeldav

Näitaja kohta

Prenataalne skriining on raseduse ajal tehtav uuring, mille eesmärk on hinnata loote teatud arenguhäirete riski. See kombineerib vereanalüüsi ja ultraheliuuringut ning on osa terviklikust raseduse jälgimisest.

Funktsioon
  • Riski hindamine loote kromosoomhaiguste (nt Downi sündroomi) ja struktuursete anomaaliate suhtes.
  • Varane tuvastamine võimaldab õigeaegset konsultatsiooni ja edasist planeerimist.
Millal tehakse?
  • Esimese trimestri skriining, mis viiakse läbi raseduse 9.–13. nädalal.
  • Osana raseduse rutiinseid kontrolli.
Protseduur
  • Vereproovi võtmine emalt, milles määratakse biokeemilised markerid (nt PAPP-A, vaba β-hCG).
  • Ultraheliuuring (nt kuklasoone mõõtmine ehk NT-mõõt) loote füüsilise arengu hindamiseks.
  • Andmed kombineeritakse ema vanuse ja muude faktoritega, et arvutada individuaalne risk.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja, vereproovi võtmiseks on soovitatav olla paastus.
  • Oluline on täpne rasedusvanus, mis määratakse ultraheliuuringuga.
Tõlgendus
  • Positiivne või kõrgenenud riski tulemus EI tähenda, et lootel on kindel häire, vaid näitab suuremat tõenäosust võrreldes keskmise populatsiooniga.
  • See on indikatsioon edasisteks süvauuringuteks, nagu koriogniillbiopsia või amniontsentees.
Võimalikud põhjused
  • Biomarkerite (nt PAPP-A, hCG) kõrged või madalad tasemed.
  • Ultraheliuuringul tuvastatud anomaaliad (nt suurenenud kuklasoone paksus).
  • Ema vanus (üle 35 aasta).
  • Peres anamneesis kromosoomhaigusi.
Peamised põhjused
  • Soovituslik kõikidel rasedatel naistel, eriti üle 35-aastastel.
  • Kui perekonnas on esinenud sünnidefekte või geneetilisi haigusi.
  • Eelnevate raseduste ajal teadaolevad komplikatsioonid.
Kes korraldab?
  • Günekoloog
  • Perearst
  • Rasedate nõustamise spetsialistid