Perfusioon-MRT

Perfusioon-MRT (perfusiooniline magnetresonantstomograafia) on spetsiaalne uuring, mis võimaldab hinnata verevarustust (perfusiooni) erinevates koeosades, eelkõige ajus. See meetod on eriti oluline insulti, kasvajate ja teiste vereringehäirete diagnostikas, kuna see annab väärtuslikku teavet kudede funktsioneerimise kohta.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
MRT angiograafia 1 kliinik Peaaju MRT 6 kliinikut
Funktsioon
  • Mõõdab verevarustust (perfusiooni) kudedes, näidates vere voolu kiirust ja mahtu.
  • Hinnab kudede metaboolsest aktiivsust ja hapnikutarvet.
  • Võimaldab eristada elusat kuded surnud (nekroos) või hüpoksilisest kudedest.
Põhimõte
  • Uuring põhineb kontrastainete (tavaliselt gadoliinium) kiirel sisse süstimisel ja selle liikumise jälgimisel veresoonte kaudu.
  • Spetsiaalsed MRT-järjestused loovad kaardi, mis näitab vereringe parameetreid, nagu vere maht (CBV), vere voolukiirus (CBF) ja kontrastaine keskmine läbimise aeg (MTT).
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb teavitada arsti ravimite tarvitamisest, allergiatest (eriti kontrastainete suhtes) ja raseduse võimalusest.
  • Suurte metallesemete eemaldamine.
  • Uuringuks pole vaja erilist nälgimist.
Protseduuri käik
  • Patsient asetatakse MRT-seadme lauale, mis libiseb tunnelisse.
  • Enne põhiuuringut tehakse tavaline MRT (T1-, T2-kaalutud kujutised).
  • Kontrastaine süstitakse käeveeni ja samal ajal tehakse spetsiaalsed perfusioonjärjestused, mis kestavad umbes 1-2 minutit.
  • Kogu uuring võtab aega 20-40 minutit.
Suurenenud verevarustus
  • Kasvajad (eriti kiiresti kasvavad malignsed kasvajad, mis vajavad intensiivset toitainetega varustamist).
  • Põletikulised protsessid (nt ajuentsefalitiit, multiple skleroos).
  • Mõned ajuinfarkti faasid (nt reperfusioon).
Verevarustuse häired
  • Äge isheemiline insult (verevalkude piirkondades on verevool vähenenud või peatunud).
  • Vasospasm (veresoonte ahenemine) päver subarahnoidaal-verejooksu.
  • Kroonilised tserebrovaskulaarshäired.
Peamised näidustused
  • Äge insulti diagnostika ja eristamine hemorraagliast insultist.
  • Ajukasvaja (nt gliom) karakteriseerimine, kasvukiiruse hindamine ja retsidiiivi tuvastamine.
  • Ajukahjustuse (nt peatrauma) hinnang.
  • Epiptogeneetiliste haiguste (epilepsia) fookuse leidmine.
  • Dementste põhjuste selgitamine (nt Alzheimeri tõbi vs. vaskulaarne dementia).
Kes tellib uuringu?
  • Neuroloog
  • Neuroradioloog
  • Onkoloog

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Peavalu Tugev peavalu Uimerdus Pearing püstoleseisul Peapööritus ja nõrkus Tasakaaluhäire

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!