Perfusioon-MRT

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Perfusioon-MRT (perfusiooniline magnetresonantstomograafia) on spetsiaalne uuring, mis võimaldab hinnata verevarustust (perfusiooni) erinevates koeosades, eelkõige ajus. See meetod on eriti oluline insulti, kasvajate ja teiste vereringehäirete diagnostikas, kuna see annab väärtuslikku teavet kudede funktsioneerimise kohta.

Mis on perfusioon-MRT?

Funktsioon

Mõõdab verevarustust (perfusiooni) kudedes, näidates vere voolu kiirust ja mahtu.
Hinnab kudede metaboolsest aktiivsust ja hapnikutarvet.
Võimaldab eristada elusat kuded surnud (nekroos) või hüpoksilisest kudedest.

Põhimõte

Uuring põhineb kontrastainete (tavaliselt gadoliinium) kiirel sisse süstimisel ja selle liikumise jälgimisel veresoonte kaudu.
Spetsiaalsed MRT-järjestused loovad kaardi, mis näitab vereringe parameetreid, nagu vere maht (CBV), vere voolukiirus (CBF) ja kontrastaine keskmine läbimise aeg (MTT).

Uuringuks valmistumine ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb teavitada arsti ravimite tarvitamisest, allergiatest (eriti kontrastainete suhtes) ja raseduse võimalusest.
Suurte metallesemete eemaldamine.
Uuringuks pole vaja erilist nälgimist.

Protseduuri käik

Patsient asetatakse MRT-seadme lauale, mis libiseb tunnelisse.
Enne põhiuuringut tehakse tavaline MRT (T1-, T2-kaalutud kujutised).
Kontrastaine süstitakse käeveeni ja samal ajal tehakse spetsiaalsed perfusioonjärjestused, mis kestavad umbes 1-2 minutit.
Kogu uuring võtab aega 20-40 minutit.

Mida näitavad perfusioon-MRT muutused?

Suurenenud verevarustus

Kasvajad (eriti kiiresti kasvavad malignsed kasvajad, mis vajavad intensiivset toitainetega varustamist).
Põletikulised protsessid (nt ajuentsefalitiit, multiple skleroos).
Mõned ajuinfarkti faasid (nt reperfusioon).

Verevarustuse häired

Äge isheemiline insult (verevalkude piirkondades on verevool vähenenud või peatunud).
Vasospasm (veresoonte ahenemine) päver subarahnoidaal-verejooksu.
Kroonilised tserebrovaskulaarshäired.

Indikatsioonid: millal tehakse perfusioon-MRT?

Peamised näidustused

Äge insulti diagnostika ja eristamine hemorraagliast insultist.
Ajukasvaja (nt gliom) karakteriseerimine, kasvukiiruse hindamine ja retsidiiivi tuvastamine.
Ajukahjustuse (nt peatrauma) hinnang.
Epiptogeneetiliste haiguste (epilepsia) fookuse leidmine.
Dementste põhjuste selgitamine (nt Alzheimeri tõbi vs. vaskulaarne dementia).

Kes tellib uuringu?