Munandite ultraheliuuring

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Munandite ultraheliuuring on kiire, turvaline ja valutu diagnostiline kujutamisviis, mida kasutatakse munandite, munandikotuste ja ümbruskonna kudede hindamiseks. See on esmane meetod munandite struktuursete muutuste, põletikuliste protsesside, vigastuste ja kasvajate avastamiseks. Uuringu teostab kogenud radioloog või uroloog, kasutades kõrgusageduslikku ultraheliandurit.

Funktsioon
  • Võimaldab hinnata munandite suurust, kuju, asendit ja struktuuri.
  • Visualiseerib munandikotesid, epididüümi (munandilisa) ja seemnejuhatit.
  • Tuvastab solidaarseid või vedelikku sisaldavaid massikesi, tsüste, kive või põletikku.
  • Kasutatakse vigastuste (nt välistingimustes tekkinud trauma) hindamiseks.
Meetodi põhimõte
  • Põhineb kõrgsageduslike helilainete (ultraheli) kasutamisel.
  • Andur kiirgab helilaineid, mis peegelduvad kudedelt ja teisendatakse reaalajas kuvatavaks pildiks.
  • Ei kasuta ioniseerivat kiirgust (nagu röntgen või CT), seetõttu on väga ohutu.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Soovitatav on enne uuringut puhastada piirkonna nahal.
  • Patsient asub selili, jalad veidi laiali.
Protseduur
  • Arst või õde kandib skaneerimispiirkonnale spetsiaalset geeli, mis parandab anduri kontakti nahaga ja välistab õhukihi.
  • Andurit liigutatakse õrnalt skrootumi (munandikoti) piirkonnas, uurides mõlemat munandit ja ümbruskonda.
  • Patsient võib paluda vajadusel hingata sisse või muuta kehaasendit parema visualiseerimise huvides.
  • Uuring kestab tavaliselt 15-20 minutit.
Kasvajad ja massid
  • Solidaarsed kasvajad: võivad olla kas hea- või pahaloomulised (nagu seminoom). Vajavad täiendavaid uuringuid.
  • Tsüstid: epididümaalne tsüst või munandisisene tsüst on tavaliselt kahjutu.
  • Varikotseel: laienenud veenid munandikotis, mis võivad põhjustada valu ja viljakust häirida.
Põletikulised seisundid
  • Orhiit: munandite põletik (nt mumpsi tüsistus).
  • Epididümiit: munandilisa põletik, sageli seotud infektsiooniga.
Muud leitud erinevused
  • Munandikivid (kalkulaadid): väikesed kaltsifikatsioonid, mis võivad olla kaasas põletikuga või olla kahjutud.
  • Hüdrotseel: vedelikukogunemine munandikoti ümbruses.
  • Trauma tagajärjed: verevalum, lõhustumine või torsioon (munandi keerdumine) – viimane on kirurgiline hädaolukord.
Peamised põhjused
  • Munandites või munandikotis tuntav valu või ebamugavustunne.
  • Käepalmatuv või nähtav paise, mass või suurenemine.
  • Vigastus (trauma) piirkonnas.
  • Viljakusprobleemid või hormonaalsed häired (nt madal testosteroon).
  • Põletiku (punetus, palavik) kahtlus.
  • Eelneva kasvaja või muude muutuste jälgimine.
Kes seda uuringut tavaliselt tellib?
  • Uroloog (kuse- ja suguelundite eriarst).
  • Androloog (meesteraviarst, viljakuse spetsialist).
  • Perearst või sisearst kahtlusaluse seisundi korral.