Munandite funktsiooni uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Munandite funktsiooni uuringu normid

Üldine

Normaalväärtused sõltuvad oluliselt vanusest, tervislikust seisundist ja laboratooriumi kasutatavatest meetoditest. Alljärgnevad väärtused on orienteerivad ja lõpliku tõlgenduse teeb arst, võttes arvesse kliinilist pilti.

Mehed

**Täiskasvanud mehed:** - Testosteroon kokku: 8,64–29,0 nmol/l - Vaba testosteroon: 0,2–0,62 nmol/l (või vastavalt vanusele) - LH: 1,7–8,6 IU/l - FSH: 1,5–12,4 IU/l

Naised

**Täiskasvanud naised:** Naistel kasutatakse sarnaseid teste ovariumite funktsiooni hindamiseks, kuid normide vahemikud on erinevad ja sõltuvad menstruatsioonitsüklist. Testosteroon naistel on tavaliselt madalam: ~0,5–2,6 nmol/l.

Näitaja kohta

Munandite funktsiooni uuring on vereanalüüs, mis hindab munandite (seemnesoonte) tööd, mõõtes hormoonide taset veres. See annab olulist teavet meeste reproduktiivse tervise, hormonaalse tasakaalu ja viljakuse kohta. Uuring aitab diagnoosida erinevaid hormonaalseid häireid ja jälgida ravi tulemuslikkust.

Mis on munandite funktsiooni uuring?

Funktsioon

Munandite funktsiooni uuring on kliiniline laboratoorsetest, millega hinnatakse munandite endokriinset funktsiooni ehk hormoonide tootmist.
Peamised mõõdetavad hormoonid on testosteroon, luteiniseeriv hormoon (LH) ja folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH). Mõnikord lisatakse globuliin, mis seob suguhormoone (SHBG), ja vaba testosteroon.

Kliniline tähtsus

Uuring võimaldab hinnata hypotalamuse-ajuripatsi-munandite telje (HPT-telje) funktsiooni.
Seda kasutatakse diagnoosimiseks, kui kahtlustatakse munandite alatalitlust (hipogonadismi), viljakushäireid või hüperandrogenismi.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Uuringuks võetakse veri veenist, enamasti hommikul kella 7–10 vahel, kui testosterooni tase on kõrgeim.
Soovitatav on tulla analüüsile tühi kõht (8–12 tundi söömata).
Oluline on arstile teatada võetavatest ravimitest (nt steroidid, hormoonid), kuna need võivad tulemust oluliselt mõjutada.
Enne uuringut tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust ja stressi.

Protseduur

Meditsiiniõde võtab tavaliselt 5–10 ml vereproovi küünarnukiveeni piirkonnast.
Veri saadetakse spetsialiseeritud laborisse hormonaalseks analüüsiks, mis võtab aega mõne päevast kuni nädalani.

Kõrgenenud tase (nt testosteroon)

Kliinilised seisundid

Munandite või neerupealise kasvajad, mis toodavad liigset testosterooni.
Kaasasündinud neerupealise hüperplaasia.
Anaboolsete steroidide kasutamine.
Varajane puberteet (poistel).
Mõned ajuajuripatsi kasvajad, mis stimuleerivad LH tootmist.

Mõju organismile

Akne, rasvane nahk.
Kiirenenud musklite kasv.
Kaljude kiilumine, hüpertensioon.
Agressiivsuse või libiido tõus (varasemas faasis).

Madal tase (testosteroon)

Primaarne hipogonadism (munandite kahjustus)

Klinefelteri sündroom.
Munandite põletik (orhiit), näiteks mumpsi tüsistusena.
Keemoteraapia või kiirituse kahjustus.
Munandite trauma või pöördumatus.

Sekundaarne hipogonadism (aju keskuste häired)

Hypotalamuse või ajuripatsi kasvajad (nt prolaktinoom).
Pituitaarse insufitsientsus.
Krooniline stress, liigne treening, alatoitumus.
Metaboolsed häired (nt II tüüpi diabeet, rasvumine).
Looduslik vananemine (andropauss).

Indikatsioonid: millal tehakse munandite funktsiooni uuringut?

Sümptomid ja kaebused

Viljakusprobleemid ja spermatogrammi muutused.
Langev libiido, erektiilhäired.
Pidev väsimus, energia puudus, tuju langus.
Lihasmassi ja jõu vähenemine, luukao risk.
Günekomastia (rinnanäärmete suurenemine meestel).
Hilinenud või enneaegne puberteet.

Spetsialistid ja edasine tegevus

Uuringut tellib ja tulemusi interpreteerib tavaliselt **endokrinoloog**, **uroloog** või **androloog**.
Kui kahtlustatakse ajuripatsi või hypotalamuse haigusi, võib osaleda ka **neuroendokrinoloog**.
Tulemuste põhjal määratakse vajadusel täiendavad uuringud (nt piltdiagnostika) ja koostatakse ravikava, mis võib hõlmata hormoonasendusravi.