MiR-21 test

miR-21 test on molekulaardiagnostika test, mille eesmärk on tuvastada ja määrata mikroRNA-21 (miR-21) taset organismis. See mikroRNA on oluline biomarker, mis on seotud mitmete haigustega, eelkõige pahaloomuliste kasvajatega. Testi tulemused aitavad arstidel hinnata haiguse olekut, prognoosi ja võimalikke ravivõimalusi.

Funktsioon
  • miR-21 on üks enim uuritud mikroRNA-d, mis reguleerib geenide ekspressiooni.
  • Sellel on oluline roll rakkude kasvus, proliferatsioonis ja apoptosis (rakusurmas).
  • Test mõõdab miR-21 ekspressiooni taset patsiendi veres, kusis, koeproovis või teistes bioloogilistes vedelikes.
Päritolu ja tähtsus
  • miR-21 on sageli tõstetud ekspressiooniga pahaloomulistes kasvajates (nt rinna-, koolon-, kopsu- ja pankreasekasvajad).
  • Kõrge miR-21 tase võib viidata kasvaja agressiivsusele ja halvale prognoosile.
  • Testi kasutatakse ka kardiovaskulaarsete ja põletikuliste haiguste diagnostikas.
Protseduur
  • Proovivõtt sõltub testimise tüübist: enamasti võetakse veenist vereproov (tüüpiline EDTA toru).
  • Võimalik on ka kasutada kusiprobe, sülge või koebiopsiat (nt kasvajakoe).
  • Proovid transporditakse spetsiaalsetes tingimustes laborisse, kus ekstraheeritakse RNA.
  • miR-21 tase määratakse kvantitatiivse reaalsaja aja polümeraasi ahelreaktsiooni (qRT-PCR) või uuemate sekveneerimistehnoloogiatega.
  • Tulemused esitatakse sageli suhtelise ekspressioonina võrreldes võrdlusgeenidega (nt U6 snRNA).
Onkoloogilised põhjused
  • Erinevad pahaloomulised kasvajad (vähid): rinna-, soole-, kopsu-, neeru-, pea- ja kaelapiirkonna kartsinoomid, leukkeemid.
  • Kasvaja arengu ja metastaasitumise marker.
  • Seotud kehvema ravivastusega ja suurema retsidiiivi riskiga.
Mitte-onkoloogilised põhjused
  • Südame-veresoonkonna haigused (nt südamepuudulikkus, ateroskleroos).
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit).
  • Maksakahjustus (nt fibroos, tsirroos).
  • Mõned neuroloogilised häired (nt Alzheimeri tõbi).
Meditsiinilised olukorrad
  • Pahaloomuliste kasvajate kahtlus või diagnoosi kinnitamine.
  • Vähiravi efektiivsuse ja patsiendi vastuse jälgimine.
  • Haiguse prognoosi hindamine ja retsidiiivi riski määramine.
  • Kardiovaskulaarsete või krooniliste põletikuliste haiguste seisundi hindamine.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Onkoloog (vähispetsialist)
  • Patoloog (koeuuringute spetsialist)
  • Onkohematoloog (verevähkide spetsialist)
  • Kardioloog (südamearst) või internist (sisearst) vastavalt kliinilisele pildile.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Kaalulangus Kaalulangus Kaalulangus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!