Histamiin

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Histamiini normid

Üldine

Normaalväärtused sõltuvad oluliselt labori kasutatavast meetodist ja proovi tüübist (veri, plasma, uriin).

Mehed

Plasmas: < 1.0 nmol/l (üldine orienteer). Veres: alla 10 ng/ml.

Naised

Sama, mis meestel, võib olla kergelt tõstunud raseduse ajal.

Näitaja kohta

Histamiin on kehas loodav aine, mis mängib olulist rolli allergilistes reaktsioonides, seedimisel ja immuunsüsteemi talitluses. Selle taseme mõõtmine veres või muudes kehavedelikes aitab diagnoosida allergiaid, histamiinitalitluse häireid ja mõningaid seedetrakti haigusi.

Mis on histamiin?

Funktsioon

Osaleb allergilistes reaktsioonides (põhjustab sügelust, punetust, turseid).
Reguleerib mao happesekretsiooni ja seedeprotsesse.
Toimib neurotransmitterina kesknärvisüsteemis (mõjutab und, unust ja söögiisu).
Osaleb põletikulistes protsessides ja immuunvastustes.

Päritolu

Tootmise koht: Peamiselt loodakse rakuliste struktuuride, nn mastotsüütide ja basofiilsete leukotsüütide poolt.
Süntees: Moodustub aminohappest histidiinist ensüümi histidiindekarboksülaasi toimel.
Salvestumine: Ladestub mastotsüütide granaalidesse, kust vabaneb immuunreaktsiooni käigus.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt küünarnukiveresooneist.
Oluline on teatada ravimite kasutamisest, eriti antihistamiinikumidest, mida tuleb võimalusel enne proovivõttu peatada (arsti nõusolekul).
Mõnedel juhtudel võidakse analüüsida ka uriini või koeproove.
Proov transporditakse laborisse jahutatuna, kuna histamiin on ebastabiilne aine.

Kõrgenenud histamiin (põhjused)

Allergilised reaktsioonid

Toiduallergiad (nt pähklid, mereannid).
Rohupalavik ja muud õiepõletikud.
Putukammustused (mesilane, herilane).
Ravimite intolerants (nt penitsilliin).

Seedetrakti haigused

Mastotsütoos (liigse histamiini tootmine).
DAO ensüümi puudulikkus (histamiini lagundamise häire).
Mõned põletikulised soolestikuhäired (nt Crohn'i tõbi).

Muud põhjused

Anafülaksia (eluohtlik allergiline reaktsioon).
Mõned vähitüübid (nt mastotsüütvähk).
Tõsised põletikulised protsessid või trauma.

Madal histamiin (põhjused)

Tavaliselt harvem esinev seisund

Mõned ainevahetushäired.
Pikaajaline antihistamiinikumide või mõnede muude ravimite kasutamine.
Väga harva esinevad kaasasündinud ensüümipuudulikkused.

Indikatsioonid: millal tehakse histamiini uuringut?

Peamised põhjused

Kahtlus tõsistesse allergilistesse reaktsioonidesse või anafülaksiasse.
Diagnoosimata kroonilised sümptomid: pidev sügelus, urtikaaria (nõgestõbi), seedeprobleemid (kõhulahtisus, kõhukinnisus) peale söömist.
Kahtlus mastotsütoosi või histamiini talitluse häirete (nt DAO puudulikkus) suhtes.
Mõningate autoiimmunnhaiguste või põletikuliste soolehäirete hindamine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida