Laktaadi dehüdrogenaasi isoenüümid

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

Laktaadi dehüdrogenaasi isoenüümide normid
Üldine
Normaalväärtused võivad erineda olenevalt laborist ja kasutatavast meetodist. Tavaliselt väljendatakse suhtelise aktiivsuse protsendina kogu LDH-st või absoluutsetes ühikutes (U/L).
Mehed
LDH-1: 14-26%, LDH-2: 27-37%, LDH-3: 13-26%, LDH-4: 8-16%, LDH-5: 6-16% (ligikaudsed protsendid kogu LDH-st).
Naised
Sarnased meeste väärtustega, kuid raseduse ajal võib LDH-5 tõusta.

Näitaja kohta

Laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) isoenüümid on erineva koostisega ensüümivormid, mis on levinud erinevates kudes ja organites. Nende taseme mõõtmine veres võib aidata täpsustada kahjustuse asukohta ja olemust, näiteks südame, maksa või lihaskoe kahjustuste korral.

Funktsioon
  • LDH on ensüüm, mis osaleb glükolüüsi protsessis, muutes püruvaadi laktaadiks ja tagasi (anaeroobses energia tootmises).
  • Viis peamist isoenüümi (LDH-1 kuni LDH-5) on seotud erinevate kudede ja organitega, mis võimaldab lokaliseerida kahjustust.
Päritolu
  • LDH-1 ja LDH-2 domineerivad südames, neerudes ja punastes verelibledes.
  • LDH-3 on levinud kopsudes, lümfisõlmedes ja tüümuses.
  • LDH-4 ja LDH-5 on iseloomulikud maksale ja lihaskoelisele koele.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünarnukist. Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid mõned laborid soovivad lühikest nälgimist.
  • Proov saadetakse laboratooriumisse, kus rakendatakse elektroforeesi meetodit isoenüümide eraldamiseks ja nende aktiivsuse mõõtmiseks.
LDH-1 ja/või LDH-2 tõus
  • Südameinfarkt (eriti LDH-1 > LDH-2)
  • Hemolüütiline aneemia
  • Neerukahjustus (nt neeruinfarkt)
LDH-5 tõus
  • Maksakahjustus (hepatiit, tsirroos)
  • Lihaskahjustus (trauma, mürgistus, intensiivne treening)
  • Mõned kasvajad
LDH-3 ja LDH-4 tõus
  • Kopsuhaigused (nt kopsuvähk, kopsuemboolia)
  • Lümfoproliferatiivsed haigused (nt Hodgkini lümfoom)
  • Pankreatiit
Võimalikud põhjused
  • Geneetilised mutatsioonid, mis põhjustavad LDH defitsiiti (väga haruldane)
  • Raske üldine energiavaegus või alatoitumus
  • Mõned ravimid võivad mõjutada ensüümi aktiivsust, kuid selge kliniline tähendus on harva esinev.
Peamised näidustused
  • Südameinfarkti kahtlus, eriti kui teised markerid (nt troponiin) pole veel informatiivsed.
  • Lihas- või maksakahjustuse täpsem lokaliseerimine ja hindamine.
  • Hemolüütiliste seisundite või teatud kasvajate (nt seminoomi) jälgimine.
  • Erinevate kudekahjustuste diferentsiaaldiagnoos, kui üldine LDH tase on kõrgenenud.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Kardiolog (südamehaiguste diagnoosimiseks)
  • Gastroenteroloog või hepatoloog (maksa- ja seedehäirete hindamiseks)
  • Onkoloog (kasvajate diagnostika ja ravi jälgimiseks)
  • Internist või hädaabiarst (üldiste kahjustuste hindamiseks)