Immunofenotüüpimine

Immunofenotüüpimine on täpne laboratoorne meetod, mis võimaldab tuvastada ja analüüsida rakkude pinnal asuvaid spetsiifilisi markereid (antigeene). Seda kasutatakse laialdaselt hematoloogiliste, immunoloogiliste ja pahaloomuliste haiguste diagnoosimisel ning ravi jälgimisel. Meetod põhineb voolusütomeetria tehnoloogial, mis võimaldab kiirelt ja täpselt iseloomustada erinevate rakkude populatsioone.

Funktsioon
  • Rakkude tüüpide ja alamklasside täpne tuvastamine nende pinnal olevate markerite (nt CD markerite) alusel.
  • Pahaloomuliste rakkude (nt leukeemia, lümfoom) fenotüübimine ja klassifitseerimine.
  • Immuunsüsteemi seisundi hindamine (nt lümfotsüütide subpopulatsioonid).
Meetodi alused
  • Kasutab spetsiifilisi fluorestseeruvaid monoklonaalseid antikehi, mis seonduvad sihtmärkrakkudega.
  • Analüüs toimub voolusütomeetri abil, mis laseb rakud ükshaaval laserkiire läbi ja tuvastab fluorestsentsi.
  • Võimaldab hinnata nii protsentuaalset osakaalu kui ka absoluutset arvu konkreetset tüüpi rakkude kohta.
Protseduur
  • Enamasti võetakse proov perifeersest verest (venoosne veri). Mõnel juhul võib olla vaja luuüdi või teiste kudede biopsiat.
  • Veriproov kogutakse tavaliselt EDTA või heparini sisaldavasse torusse, et vältida hüübimist.
  • Proovi töödeldakse laboris: rakud segatakse spetsiifiliste, erinevate fluorokroomidega märgistatud antikehadega.
  • Märgistatud proov analüüsitakse voolusütomeetriga, mis tuvastab iga raku fluorescentsi ja hajutuse, klassifitseerides rakud.
  • Tulemused väljastatakse tavaliselt tabelina või diagrammina, mis näitab erinevate rakupopulatsioonide protsente ja/või absoluutseid loendeid.
Ettevalmistus patsiendile
  • Erilist ettevalmistust enamjaolt ei vaja. Uuring võib olla tehtav igal ajal päevast.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest, sest mõned võivad mõjutada immuunsüsteemi ja seega tulemusi.
  • Raskete infektsioonide või hiljuti läbiviidud vaktsineerimise korral tuleb arvestada tulemuste võimaliku mõjuga.
Kliinilised põhjused
  • Ägedad või kroonilised infektsioonid (viiruslikud, bakteriaalsed) võivad põhjustada reaktiivset lümfotsütoosi või muude rakkude suurenemist.
  • Pahaloomulised kasvajad: leukeemiad (nt äge lümfoblastne leukeemia – blastide suur protsent), lümfoomid, müeloom.
  • Autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus) võivad kaasneda spetsiifiliste immuunrakkude proliferatsiooniga.
  • Mõned verehaigused (nt polütsüteemia vera, elastsuskoe proliferatiivsed häired).
Füsioloogilised ja muud tegurid
  • Rasked füüsilised stress või trauma.
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid võivad lühiajaliselt muuta lümfotsüütide jaotust).
  • Ebaspesiifiline reaktsioon kroonilise põletiku korral.
Kliinilised põhjused
  • Kombineeritud immuunpuudulikkus (nt AIDS, mis põhjustab CD4+ T-lümfotsüütide drastilist langust).
  • Raske müelosupressioon kemoteraapia, kiiritusravi või mürgistuse tagajärjel.
  • Sünnimünakud (nt SCID – raske kombineeritud immuunpuudulikkus).
  • Autoimmuunhaigused, mis sihikindlalt kahjustavad immuunsüsteemi rakke.
  • Pärilikud või omandatud hüpogammaglobulin-eemiad (B-rakkude vähenemine).
Muud tegurid
  • Eakas vanus võib olla seotud immuunvanemisega ja teatud lümfotsüütide populatsioonide vähenemisega.
  • Pikaajaline vaimne stress võib mõjutada immuunsüsteemi.
  • Raske alatoitumus või vitamiinipuudused (nt tsingi või B12-vitamiini puudus).
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Verekasvajate (leukeemia, lümfoom) kahtlus, diagnoosimine ja klassifitseerimine.
  • Kroonilise või korduva infektsiooni korral, mis võib viidata immuunpuudulikkusele.
  • Autoimmuunhaiguste (nt SLE, reumatoidartriit) hindamisel ja aktiivsuse määramisel.
  • Siirdamise (kõigi elundite) jälgimisel immuunvastuse ja tagasilöögi hindamiseks.
  • Mõnede ravimite (nt bioloogiliste preparaatide) mõju hindamisel immuunsüsteemile.
Spetsialistid, kes uuringut tavaliselt tellivad
  • Hematoloog (vere- ja vereloomehaiguste eriarst)
  • Immunoloog (immuunhaiguste eriarst)
  • Onkoloog (kasvajate eriarst)
  • Infektoloog (nakkushaiguste eriarst)
Üldine Normaalsed väärtused sõltuvad tuvastatavast rakupopulatsioonist, patsiendi vanusest ja laboratooriumi meetoditest. Näiteks täiskasvanutel on levinud lümfotsüütide subpopulatsioonide ligikaudsed vahemikud: CD3+ T-lümfotsüüdid 60-80%, CD4+ T-abistajarakud 30-60%, CD8+ T-tsütotoksilised rakud 15-40%, CD19+ B-lümfotsüüdid 5-20%, CD16+/CD56+ loomulikud tappurrakud (NK-rakud) 5-20%.
Meestele -
Naistele -

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!