HIV kodutest

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

HIV kodutest on kiire ja diskreetne viis kontrollida oma HIV staatuset kodus. See test annab esialgse tulemuse mõne minuti jooksul, kuid positiivne tulemus tuleb alati kinnitada laboratoorses uuringus ning konsultatsiooniga arstiga.

Funktsioon
  • HIV kodutest on mõeldud HIV viiruse antikehade või antigeenide tuvastamiseks inimese kehavedelikest (nt sülg, veri) ilma laborisse minekuta.
  • Selle eesmärk on pakkuda kiiret, ligipääsetavat ja privaatset võimalust riskiolukorra hindamiseks.
Testi tüübid ja põhimõte
  • Süljepõhised testid: tuvastavad antikehi suuõõne vedelikus, on mittetraumatiised.
  • Veretestid (läbipaistev- või testiribal): nõuavad väikest vereproovi sõrmeotsast.
  • Enamik teste töötab immunoentsümaatilise (antikeha-antigeen) reaktsiooni põhimõttel.
Ettevalmistus
  • Testi tegemiseks erilist ettevalmistust (nt paastumist) tavaliselt ei vaja.
  • Oluline on lugeda hoolikalt tootja juhised enne protseduuri alustamist.
  • Soovitatav on testida vähemalt 3 kuud (aknaperiood) pärast viimast riskantset olukorda usaldusväärsema tulemuse saamiseks.
Protseduur
  • Süljetest: spetsiaalse padjandiga kogutakse sülge igast suuõõne piirkonnast mööda deonti ja asetatakse seejärel ekstraheerimisvedelikku.
  • Veretest: puhastatakse sõrm, tehakse väike tork sõrmeotsa, tilgutatakk veri testikaardile või -ribale.
  • Tulemust saadakse 15-30 minuti jooksul, tavaliselt näidates joont (negatiivne) või kahte joont (positiivne).
Mida tähendab positiivne tulemus?
  • Positiivne tulemus näitab esialgselt HIV antikehade või antigeenide olemasolu proovis.
  • See EI ole lõplik HIV-diagnoos. Vajalik on kinnituslaboratoorsete meetoditega (nt ELISA, Western blot) arsti juures või infektsioonikeskuses.
Olulised järgmised sammud
  • Võtke viivitamatult ühendust perearsti, infektsionisti või HIV nõustamiskeskusega kinnitusuuringu ja edasise juhendamise saamiseks.
  • Kinnitusuuringu negatiivne tulemus võib tähendada valepositiivset kodutesti. Positiivne kinnitus tähendab HIV-nakkust, mille korral alustatakse asjakohast raviplaneerimist.
  • Oluline on teavitada seksuaalpartnereid ja võtta kasutusele kaitsevahendid, et vältida edasist levikut.
Peamised riskiolukorrad
  • Pärast kaitsevahendita suguühet uue või teadmata HIV-staatusega partneriga.
  • Juhul, kui on jagatud nõelu või süstlaid (narkomaania, meditsiinilised protseduurid).
  • Kui seksuaalpartneril on diagnoositud HIV-nakkus.
  • Regulaarse kontrollina kõrge riskiga käitumise korral (nt mitu partnerit).
Soovitatavad spetsialistid
  • Infektsionist – HIV-nakkuse diagnostika ja ravi spetsialist.
  • Perearst – võib anda algse nõu ja suunata edasistele uuringutele.
  • HIV nõustamiskeskused – pakuvad anonüümset testimist, nõustamist ja tuge.