Neeru angiograafia on spetsiaalne radioloogiline kontrastuuring, mille eesmärk on detailselt visualiseerida neeru veresooni. See on võtmetähtsusega meetod neeruarterite seisundi, läbimõõdu ja vooluhulga hindamiseks. Uuring annab väärtuslikku teavet mitmesuguste neeru- ja vereringehäirete diagnoosimisel.

Funktsioon ja eesmärk
  • Neeruarterite ja -veenide täpne kaardistamine.
  • Veresoonte anomaaliate (nagu ahtrus, aneuüsm, arteriovenoosne fistel) tuvastamine.
  • Vereringe hindamine enne neeru siirdamist või muud sekkumist.
Uuringu olemus
  • Invasiivne radioloogiline protseduur.
  • Kasutab kontrastainet ja röntgenkiirgust.
  • Tehakse tavaliselt lokal- või üldanesteesias.
Protseduur
  • Patsient asetatakle röntgenilauale.
  • Naha alla või kohalikku anesteesiasse tehakse punktsioon reie või õla arterisse.
  • Juhttraati ja katetrit juhitakse veresoontes soovitud kohta (neeruarteritesse).
  • Süstitakse joodipõhine kontrastaine, mis võimaldab veresooni röntgenil näha.
  • Tehakse kiire röntgenivideo (angiogramm) või sarjaufotod.
  • Pärast uuringut eemaldatakse kateter ja rakendatakse survet punktsioonikohale.
Ettevalmistus
  • Uuringuks tuleb tulla tühi kõht.
  • On vajalik verevere ja koagulatsiooni parameetrite kontroll.
  • Tuleb teavitada arsti kõigist allergiatest, eriti joodi või kontrastaine vastu.
  • Krooniliste haiguste (nt diabeet, neerupuudulikkus) puhul on vajalik erilise ettevalmistuse.
  • Mõned ravimid (nt metformiin) võib olla vaja enne uuringut ajutiselt katkestada.
Veresoonte ahtrustik (stenoos)
  • Ateroskleroosi tõttu tekkiv neeruarterite kitsenemine, mis võib põhjustada renovaskulaarse hüpertensiooni ja neerupuudulikkust.
  • Fibromuskulaarne düsplaasia – arteri seina paksenemine, mis on sagedasem noortel naistel.
Veresoonte anomaaliad
  • Aneuüsm – arteri seina väljaulatus, mis võib lõhkeda.
  • Arteriovenoosne fistel – ebanormaalne ühendus arteri ja veeni vahel.
  • Arteriitäid – veresoonte väärarengud või kasvajad.
Muud kliinilised seisundid
  • Neeruinfarkt – verevarustuse täielik katkemine.
  • Neerukasvaja vereringe hindamine.
  • Põletikulised arteri haigused (nt poliarteriitis nodosa).
  • Neerutrauma tagajärjed (nagu veresoonte rebend).
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus renovaskulaarses hüpertensioonis (neeruarterite ahtrusest tingitud kõrge vererõhk).
  • Raskesti ravitav hüpertensioon nooremas eas.
  • Äkiline neerufunktsiooni halvenemine.
  • Enne plaanitavat neeruarteri dilatatsiooni (balloonplastikat) või stenteerimist.
  • Enne neerusiirdamist või pärast siirdatud neeru funktsiooni halvenemist.
  • Kahtlus neeruarteri aneuüsmas või fistulis.
  • Neerukasvaja või muu massi verevarustuse kaardistamine.
Kes tellib või viib läbi?
  • Nefroloog (neerude spetsialist) või uroloog.
  • Interventsioonradioloog, kes teostab protseduuri.
  • Kardioloog või vaskulaarkirurg võivad olla kaasatud hinnangu andmiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!