Tunnen end üksi

Kirjeldus

Tunnen end üksi on emotsionaalne tunne, kus inimene kogeb emotsionaalset eraldatust, võõrutus teistest ja tühjust, hoolimata tegelikust üksindusest või enda ümber olevatest inimestest.

Tunne, et tunned end üksi, on subjektiivne emotsionaalne seisund, mis hõlmab vajaduse rahuldamata jäämist sotsiaalsete sidemete, sügavama ühenduse või mõistmise järele. See ei pruugi olla seotud füüsilise üksindusega – võib tunda end üksi ka inimeste keskel. Füsioloogiliselt võib see käivitada stressihormoone (nagu kortisool), mis võivad põhjustada unehäireid, südame löögisageduse muutusi või isu muutusi. See on keha signaal sotsiaalse toetuse või sideme puudumise kohta.

Levinud / Mitteohustavad põhjused
  • Elumuutused (kolimine, uus töö, kooli lõpetamine)
  • Lühiajaline stress või ülekoormus
  • Suhete lõppemine (lahutus, sõpruse lõpp)
  • Sotsiaalse võrgustiku muutus (näiteks lapse sünd)
  • Ajutine eraldatus (näiteks haiguse tõttu)
Tõsisemad seisundid või hoiatusmärgid
  • Krooniline üksinduse tunne, mis kestab nädalaid või kuusid
  • Alaväärtustunnete või süütunnetega kaasnev üksindus
  • Sotsiaalse ärevuse või depressiooni sümptom
  • Trauma või kaotuse tagajärg
  • Põhilise vaimse tervise häire märk (nagu depressioon või ärevushäire)

Kui tunnete end üksi, võite proovida järgmist: Ühendage end teistega – võtke ühendust sõbra või pereliikmega, osalege kohalikes gruppides või harrastustes. Kehastage igapäevast rutiini – see annab struktuuri ja eesmärgi. Püüdke teha tegevusi, mis teile meeldivad – jalutamine, muusika, kirjutamine. Harjutage enesekaastunnet – ärge süüdistage end selle eest, et tunnete end üksi. Piirake sotsiaalmeedia kasutamist, kui see teeb tunnete hullemaks. Proovige meditatsiooni või hingamisharjutusi stressi vähendamiseks. Kui tunne on vastupandamatu, kaaluge nõustamistel osalemist või toetusgruppi.

Kiireloomulised olukorrad (helistage 112 või minge EMOsse)
  • Enesetapu mõtete või plaanide tekkimine
  • Psühhootilised sümptomid (näiteks hallutsinatsioonid või paranoia)
  • Täielik sotsiaalne eraldumine, isikuhügieeni hooletussejätmine või toitumata jätmine
Kiire arsti konsultatsiooni vajavad olukorrad (pöörduge perearsti või psühhiaatri juurde)
  • Üksinduse tunne, mis halveneb või ei muutu, kuigi proovite sotsiaalseid võimalusi
  • Üksindus, mis on seotud püsivate meeleoluhäirete, magamatusega või süü- ja lootusetustunnetega
  • Üksindus, mis segab igapäevast toimimist (töö, kool, suhted)
  • Üksindus pärast traumatsündmust või suurt kaotust, mis takib toimetulekut
  • Soov saada abi, kuid ebakindlus, kust seda otsida