Lülitatud ketas
Kirjeldus
Lülitatud ketas on selgroo ketta (lülidevahelise kettaga) kahjustus, kus ketta pehme tuum ulatub läbi ketta väliskesta ja võib survestada seljaaju või närvijuurteid, põhjustades valu ja muid neuroloogilisi sümptomeid.
Selgroo lülide vahel asuvad kettad, mis toimivad šokkide neelajana ja tagavad selga painduvuse. Iga kett koosneb tugevast väliskeskmisest (anulus fibrosus) ja pehmesisesest tuumast (nucleus pulposus). Kui väliskest nõrgeneb või rebeb, võib ketta tuum välja tungida või "lülituda" – see ongi lülitatud ketas. See väljaulatu osa võib survestada lähedal asuvaid närve või isegi seljaaju, põhjustades valu, kihetust, nõrgust või isegi halvatust nii seljas kui ka kätes või jalgades (olenevalt kahjustuse asukohast).
- Vanusega seonduv ketta kulumine ja kuivumine (degeneratiivsed muutused).
- Liigne või korduv füüsiline koormus (nt raskete asjade tõstmine).
- Vale kehahoiak või pikaline istumine.
- Päevitused või lihtsad traumad.
- Kaalu probleemid (nii ülekaal kui ka alakaal, mis nõrgestab lihaseid).
- Põletikulised haigused, nagu revmatoidartriit või ankiloseeriv spondüliit.
- Selgroo ebastabiilsus või luumurd.
- Kaasasündinud selja anomaaliad.
- Pikemaajaline raskete füüsiliste tööde tegemine ilma piisava puhkuseta.
Kui teie arst on tuvastanud lülitatud ketta ja see ei nõua kiiret operatsiooni, võite järgida neid nõuandeid: 1. Puhkage 1–2 päeva, kuid vältige pikemat lamamist, et lihased nõrgestuks. 2. Rakendage külmakompressi valulikule piirkonnale 15–20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada põletikku. 3. Võtke arsti soovitusel valu- ja põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen). 4. Alustage pärast terava valufaasi lõppu kergeid venitus- ja tugevdusharjutusi (konsulteerige füüsioterapeudi või arstiga). 5. Vältige raskete asjade tõstmist, pöörlevaid liigutusi ja istumist väga kaua. 6. Kasutage sobivaid toetavaid abivahendeid (nt lumbaalpatja).
- Äkiline jäsemete nõrgustumine või halvatus (eriti jalad).
- Rasked tundetushäired või kihettunne (nagu "tuhapinu") reis, sääred või jalatallad.
- Häired uriini või väljaheitega (ei suuda kusida või sellega ei saa hakkama).
- Suguelundite piirkonna tundetuse kaotus.
- Jalust lakkamine ja tasakaalu probleemid.
- Seljavalu, mis ei vähene puhkuse ja ravimitega ning on eriti tugev öösel.
- Valu, mis kiireneb köha, aevastamise või roojamise ajal.
- Kõrge palavik koos seljavaluga.
- Pärast trauma (nt kukkumine, avarii) tekkiv äge valu, mis levib jäsemeteni.
- Sümptomid, mis halvenevad kiiresti mõne päevaga.