Jalgade värisemine (värelemine)
Kirjeldus
Jalgade värisemine on rahutu, võnkuva või vibreeriva tunnetega seotud sümptom, mis tekitab soovi jalgu liigutada või pingutada.
Jalgade värisemine (tremor) on tahtmatu ja rütmiline lihaste kokkutõmme, mis põhjustab väikeseid korduvaid liigutusi. See võib tekkida puhkeolekus või liigutuse ajal. Sümptom on seotud närvisüsteemi või neuromuskulaarse süsteemi funktsioonide muutustega, mis võivad olla põhjustatud stressist, väsimusest, ainevahetushäiretest või neuroloogilistest seisunditest. Värisemine on keha reaktsioon, mis võib olla seotud erinevate füsioloogiliste protsesside tasakaalustamisega.
- Stress ja ärevus (autonoomse närvisüsteemi aktiivsus)
- Väsimus ja unepuudus
- Liigne kofeiini või stimulantide tarbimine
- Külm või hüpotermia
- Pärast intensiivset füüsilist koormust või võimlemist
- Vanusega seotud muutused (eakad inimesed)
- Mõned ravimid (nt astmaravimid, antidepressandid)
- Püsiv tremorehäire (nt essentsiaalne tremor, Parkinsoni tõbi)
- Neuroloogilised kahjustused (seljaaju või peaaju)
- Ainevahetushaigused (nt hüpoglükeemia, hüpertüreoos)
- Elektroliitide tasakaalutus (nt kaaliumi, magneesiumi puudus)
- Perifeerne neuropaatia (närvi kahjustus)
- Alkoholi või uimastite tagasitõmbumine
- Verevarustushäired (nt perifeerne arteriaalne haigus)
Kui värisemine on kerge ja esineb harva, võivad aidata järgmised meetodid: 1) Puhka ja võta stressivaba aega; 2) Väldi kofeiini, nikotiini ja teisi stimulante; 3) Tee kergeid venitus- või lõdvestusharjutusi jalgu; 4) Kasuta sooja vannit või jalasid soojendavaid vahendeid; 5) Joo piisavalt vedelikku; 6) Tagada korralik unehügieen ja puhkus. Kui sümptom on seotud teadaoleva haigusega (nt diabeet), jälgi oma seisundit ja võta korrapäraselt ravimeid. Kui värisemine ei parane mõne päeva jooksul või muutub sagedasemaks, konsulteeri perearstiga.
- Värisemisega kaasneb äkiline jõuetus, tuimene või halvatus ühes kehapooles
- Kaotad teadvuse, tekivad teadvusehäired või segasus
- Väga tugev valu rindkere piirkonnas või hingamiserksus
- Kõrge palavik (>39°C) koos värisemisega
- Värisemine algab pärast peatraumat või uue ravimi võtmist
- Värisemine ei lõpe ja muutub üha intensiivsemaks
- Kaasnevad rasked peavalud, iiveldus või nägemishäired
- Värisemine esineb korduvalt (mitu korda nädalas) ja segab igapäevast tegevust
- Sümptomid halvenevad aja jooksul
- Kaasnevad muud sümptomid nagu krambid, tasakaalukaotused või kõnehäired
- Tekib kahtlus uue haiguse või seisundi tekke kohta
- Kodus kasutatud meetodid ei anna leevendust 3-5 päeva jooksul