Tsütotoksilisuse uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Tsütotoksilisuse uuring on laboratoorset test, mis hindab teatud ainete võimet kahjustada või hävitada rakke. Seda kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses ravimite ohutuse hindamiseks, immunoloogilistes uuringutes ning vähirakkude tundlikkuse testimiseks. Tulemused aitavad hinnata potentsiaalset toksiitsust ja valida sobivat ravi.

Mis on Tsütotoksilisuse uuring?

Funktsioon

Hindab keemiliste ainete, ravimite või immuunrakkude (nt NK-rakkude, Tsütotoksiliste T-rakkude) võimet põhjustada rakkude surma.
Kasutatakse ravimite arenduses toksilisuse skriininguks ja immuunsüsteemi aktiivsuse mõõtmiseks.

Meetodid ja rakendused

Sageli kasutatakse meetodeid nagu LDH (laktadi dehüdrogenaasi) vabanemise test, MTT test või voolutsütomeetria.
Rakendused hõlmavad onkológiat (kemoterapeutikumide tõhususe hindamine), immunoloogiat ja toksikoloogiat.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Kasutatakse in vitro rakukultuure, millele lisatakse testitav aine.
Pärast teatud inkubatsiooniaega (nt 24-72 tundi) mõõdetakse elusate ja surnud rakkude protsenti spetsiaalsete markerite või värvainete abil.
Rakkude elujõulisust väljendatakse tavaliselt protsendina kontrollgrupist.

Ettevalmistus patsiendi jaoks

Kui uuring tehakse patsiendi verest või kudede proovist, ei ole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust.
Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest.

Positiivse (kõrge tsütotoksilisuse) tulemuse tähendus

Kliiniline tähtsus

Näitab, et testitav aine või immuunrakud on tõhusad rakkude hävitamisel.
Onkológias võib see osutada kemoterapeutikumi tõhususele või vähirakkude tundlikkusele.
Immuunuuringutes viitab aktiivsele tsütotoksilisele immuunvastusele (nt autoimmuunhaiguste, siirdamiselülituse tagasilöögi või infektsiooni korral).

Potentsiaalsed põhjused

Ravimi või keemilise aine toksiline toime.
Aktiivne immuunvastus siirdatud kudede või infektsiooni vastu.
Autoimmuunprotsessid, kus organismi enda rakud ründavad tervet kude.
Mõned viirused võivad põhjustada otsest rakkude kahjustust.

Indikatsioonid: millal seda uuringut tehakse?

Peamised näidustused

Uute ravimite eelkliiniline ohutuse hindamine farmaatsiatööstuses.
Vähiravi (kemoteraapia) tõhususe prognoosimine või jälgimine (individuaalne tundlikkus).
Immuunsüsteemi funktsiooni hindamine autoimmuunhaiguste, nakatumiste või siirdamiselülitumise jälgimisel.
Keskkonnatoksiteeniate või töökeskkonna ainete mõju hindamine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida