Tsitraat

Kvantitatiivne · μmol/L

Normaalsed väärtused

Tsitraati normid
Üldine
Tüüpilised väärtused võivad olenevalt laborist erineda.
Mehed
Veres: ~ 1,3 - 2,6 mg/dl või 70 - 140 µmol/l. Uriinis (24h): 320 - 1240 mg/24h.
Naised
Veres: ~ 1,3 - 2,6 mg/dl või 70 - 140 µmol/l. Uriinis (24h): 320 - 1240 mg/24h.

Näitaja kohta

Tsitraat on orgaaniline molekul, mis toimib olulise ainevahetuse vahendajana kehas. Selle taset mõõdetakse peamiselt verest või uriinist, et hinnata neerude funktsiooni ning haiguste, nagu neerukivitõbi või vererikastus, diagnoosimisel ja jälgimisel.

Funktsioon
  • Tsitraat on sidrunhappe sool, mis esineb loomulikult organismis.
  • See on oluline energia tootmisprotsessides (tsitraaditsükkel).
  • Tsitraat aeglustab vere hüübumist, mistõttu seda kasutatakse vereproovide stabiliseerijana (nt tsitraadiga komplekseeritud veri).
  • Uriinis aitab tsitraat takistada kiviteket, seondudes kaltsiumiga.
Päritolu ja regulatsioon
  • Tsitraat tekib ainevahetuse käigus ja seda imendub toiduga (nt sidrunid, apelsinid).
  • Peamised regulatsioonikeskused on neerud, mis eritavad või taasimevad tsitraati verest.
Protseduur
  • Veriproov võetakse tavaliselt küünlavarreniest või käeveenist.
  • Uriiniproov kogutakse tavaliselt 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse.
  • Proovide analüüs toimub spetsiaalsetes laborites, kasutades ensümaatilisi või keemilisi meetodeid.
Ettevalmistus
  • Enne verevõttu võib olla vaja paastuda 8-12 tundi.
  • Enne uriinikogumist tuleb vältida teatud toidulisandeid (nt sidrunimahla suures koguses), mis võivad tulemust mõjutada.
  • Oluline on järgida arsti või labori juhiseid ravimite võtmise kohta.
Metaboolsed ja toitumuslikud tegurid
  • Alkaloos (veres happesuse langus).
  • Tsitraadi rikkas toit (nt tsitrusviljad, mõned jookid).
  • Vitamiin D toksiilisus.
Haigused
  • Nekrotiseeriv pankreatiit.
  • Bakteriaalne infektsioon (nt urosepsis).
  • Mõned pahaloomulised kasvajad.
Muud põhjused
  • Tsitraadi sisaldavate vereülekannete või ravimite manustamine.
  • Krooniline alkoholism.
Neeru- ja ainevahetushaigused
  • Metaboolne atsidoos (veres happesuse tõus).
  • Neerukivitõbi (kõrgenenud kivitekesisaldus).
  • Dietaetiline atsidoos (nt kõrge valguse, madala süsivesikute dieet).
  • Hüpokaltsemia (madal kaltsiumi tase).
Toitumine ja eluviis
  • Pikaajaline paastumine või alatoitumine.
  • Vedelikupuudus.
Muud põhjused
  • Krooniline kõhulahtisus või malabsorptsioon.
  • Mõned kaasasündinud ainevahetushaigused.
Peamised põhjused
  • Neerukivitõve kahtlus või jälgimine.
  • Hinnata neerude happe-aluse tasakaalu regulatsiooni.
  • Metaboolse atsidoosi või alkaloosi hindamine.
  • Mõne ainevahetushaiguse (nt tsitraadi tsükli defektide) diagnostika.
Spetsialistid
  • Nefroloog (neeruhaiguste eriarst)
  • Endokrinoloog (sisesecretoorse süsteemi ja ainevahetushaiguste eriarst)
  • Uroloog (kuseelundkonna eriarst)