Tromboxaan A2 (TXA2) on lühiajaline, kuid väga aktiivne eikosanooid, mis sünteesitakse trombotsüütides ja teistes rakkudes. See toimib võimsana vaskokonstriktoorina (veresoonte ahendajana) ning soodustab trombotsüütide kogunemist ja aktiveerumist, olles seega keskne veretombuse regulatsiooni molekul. Selle taset mõõdetakse sageli kaudselt, analüüsides uriinis leiduvaid stabiilsemaid laguprodukte, nagu 11-dehidrotromboxaan B2.

Funktsioon
  • Põhiline veresoonte kokkutõmbe (vaskokonstriktsiooni) ja trombotsüütide kogunemise (agregatsiooni) vahendaja.
  • Mängib olulist rolli primaarse hemostaasi (veretombuse) algatamisel vigastatud veresoonte seintes.
  • Osaleb põletikulistes ja immuunvastustes.
Päritolu ja metabolism
  • Sünteesitakse trombotsüütides, makrofäägides ja endoteelirakkudes ensüümi tsüklooksigenaasi (COX) ja tromboxaani süntaasi kaudu arahnoidhappest.
  • Bioloogiline poolestusaeg on väga lühike (umbes 30 sekundit), lagunedes kiiresti mitteaktiivseks tromboxaan B2-ks.
  • Kliinilistes uuringutes mõõdetakse sageli uriinis selle peamist metabolitti, 11-dehidrotromboxaan B2 (11-dh-TXB2), mis peegeldab organismis toimuvat tromboxaani sünteesi.
Protseduur
  • Analüüsiks kogutakse tüüpiliselt 24-tunnine uriiniprobe või hommikuse uriini keskmine voog (spot-uriin).
  • Proove hoitakse stabiliseerimiseks ja lagunemise vältimiseks madalal temperatuuril (tavaliselt -20°C).
  • Tromboxaan A2 metaboloidi (11-dh-TXB2) sisaldust määratakse uriinis spetsiaalsete immunokeemiliste meetoditega, näiteks ELISA või mass-spektromeetria abil.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb arsti nõuandel võimalusel ajutiselt katkestada mõned ravimid, mis võivad tulemust mõjutada (nt aspiriin, mitteasteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID), teatud verihõrendid).
  • Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta patsiendi vanust, soost, suitsetamisharjumusi ja kaasuvate haigusi (nt neerupuudulikkus, maksahaigused).
Kliinilised seisundid
  • Äge koronaarsündroom (südameinfarkt), ebastabiilne angina.
  • Tserebrovaskulaarsed haigused (iskemiline insult).
  • Sügav venoosne tromboos, kopsuemboolia.
  • Ateroskleroos ja düsfunktsionaalne endoteel.
  • Süstemaatsed põletikulised haigused (nt reumatoidartriit).
  • Aspiriiniresistentsus (mõningatel patsientidel ei pärsita aspiriin piisavalt tromboxaani teket).
Elustiil ja keskkonnafaktorid
  • Suitsetamine (nikotiin stimuleerib trombotsüütide aktiivsust).
  • Diabeet mellituse tüsistused.
  • Metaboolne sündroom ja rasvumus.
Ravimid ja ravi
  • Aspiriini või muude trombotsüütide funktsiooni pärssivate ravimite (nt klopidogrel) regulaarne kasutamine.
  • Mitteasteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) pikaajaline tarvitamine.
  • Teatud valgusüsteemi haiguste ravi.
Haigused ja eriolukorrad
  • Kaasasündinud või omandatud trombotsüütide funktsioonihäired (nt Glanzmanni trombastheen).
  • Rasked maksahaigused, mis mõjutavad ainevahetust.
  • Väga harva esinevad pärilikud tromboxaani sünteesi defektid.
Peamised põhjused
  • Kardioloogia: Aspiriiniresistentsuse hindamine kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidel (nt pärast südameinfarkti või insulti).
  • Hematoloogia: Kahtlus trombotsüütide üleliigsest aktiivsusest või veretrombootiliste sündroomide diagnostika.
  • Neuroloogia: Isheemilise insuldi korduvohu riski hindamine.
  • Reumatoloogia: Krooniliste põletikuliste haiguste seotud tromboemboolia riski hindamine.
Spetsialistid
  • Uuringut tellib või tulemusi analüüsib tavaliselt kardioloog, hematoloog, neuroloog või sisemeditsiini eriarst.
Üldine Otsest Tromboxaan A2 määramist veres tehakse harva tema lühikese eluea tõttu. Tavaliselt määratakse uriinis metaboliiti 11-dehidrotromboxaan B2 (11-dh-TXB2). Referentsväärtused sõltuvad oluliselt labori meetodist ja rahvastikust. Ligikaudne normivahemik võib olla:
Meestele 11-dehidrotromboxaan B2 uriinis: 50–800 pg/mg kreatiniini*
Naistele 11-dehidrotromboxaan B2 uriinis: 50–800 pg/mg kreatiniini*

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!