Türosiini metaboliidid

Kvantitatiivne · mg/24h

Normaalsed väärtused

Türosiini metaboliidide normid
Üldine
Normaalsed väärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt kasutatavast laboratoorsest meetodist ja patsiendi vanusest. Alati tuleb tõlgendada tulemusi koos kliinilise pildiga ja arsti nõuandel. Allolevad on orienteerivad näitajad:
Mehed
• Vaba T4 (FT4): 12–22 pmol/l • Vaba T3 (FT3): 3,1–6,8 pmol/l • Reversseeritud T3 (rT3): 0,14–0,54 nmol/l
Naised
• Vaba T4 (FT4): 12–22 pmol/l • Vaba T3 (FT3): 3,1–6,8 pmol/l • Reversseeritud T3 (rT3): 0,14–0,54 nmol/l (Märkus: väärtused võivad raseduse ajal muutuda)

Näitaja kohta

Türosiini metaboliidid on hormonaalsed ühendid, mis tekivad kilpnäärmehormoonide T4 (türoksiin) ja T3 (trijoodtüroniin) metabolismi käigus. Nende taseme määramine veres võimaldab hinnata kilpnäärme funktsiooni ja ainevahetuse seisu.

Funktsioon
  • Türosiinist sünteesitakse kilpnäärmehormoone T4 ja T3.
  • Metaboliidid on nende hormoonide laguproduktid või muundunud vormid, mis osalevad raku energiavahetuses.
  • Nende tasemed kajastavad hormoonide tootmist, aktiivsust ja eliminatsiooni kiirust.
Päritolu
  • Peamiselt sünteesitakse kilpnäärmes.
  • Muunduvad maksas, neerudes ja teistes kudedes.
  • Eritustakse uriini või soolte kaudu.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt. eelnevat fastingut).
  • Soovitatav on teavitada arsti võetavatest ravimitest, eriti kilpnäärmehormoonide preparaatidest.
  • Proovi võtmise aeg võib olla oluline, sest hormoonitasemed võivad ööpäevases rütmis kõikuda.
Protseduur
  • Veri võetakse tavaliselt küünarnukiveeni sealt.
  • Proov saadetakse analüüsiks spetsiaalsesse laboratooriumisse, kus määratakse spetsiifiliste metaboliitide kontsentratsioonid.
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.
Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos)
  • Gravesi tõbi.
  • Toksiline adenoom või multimodulaarne hüpertüreoos.
  • Liigne hormoonravi (T4 või T3 preparaadid).
Muud seisundid
  • Maksa- või neerupuudulikkus, mis põhjustab hormoonide ebanormaalset metabolismi.
  • Aktsidentaalsed või tahtlikud mürgistused kilpnäärmehormoonidega.
  • Mõned kasvajad, mis toodavad kilpnäärmehormoone (nt. hüüdi mola).
Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos)
  • Autoimmunne türeoidiit (Hashimoto tõbi).
  • Kilpnäärme kirurgiline eemaldamine või radioaktiivse joodi ravi.
  • Sisenemisjärgne kilpnäärme talitlushäire.
Puuks nälgimine ja stress
  • Pikaajaline kalorite või süsivesikute vähene tarbimine (nt. ranged dieedid).
  • Tõsised haigused, trauma või operatsioonid (nt. madal T3 sündroom).
  • Krooniline väsimuse või muude stressorite toime.
Ravimite toime
  • Kilpnäärmehormoonide tootmist pärssivad ravimid (nt. litium, amiodaron).
  • Glükokortikoidid (kortison).
  • Mõned ainevahetust mõjutavad preparaadid.
Peamised sümptomid või kahtlused
  • Hüpotüreoosi märgid (väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, depressioon).
  • Hüpertüreoosi märgid (südamepekslemine, kaalulangus, ärritus, kuumataluvus).
  • Kilpnäärme suurenemine või sõlmede teke.
  • Suguluskonnas autoimmunsete kilpnäärmehaiguste anamnees.
Jälgimine ja ravi
  • Kilpnäärmehormoonravi (asendus- või supressioonravi) efektiivsuse kontroll.
  • Kilpnäärmevähk operatsiooni või ravi järel.
  • Seisundite hindamine, mis mõjutavad hormonaalset tasakaalu (nt. rasedus, raske haigus).
Spetsialistid, kes võivad analüüsi tellida
  • Endokrinoloog (sisemiste sekretsioonihaiguste eriarst).
  • Perearst või sisehaiguste arst.
  • Günekoloog (eriti raseduse planeerimisel või raseduse ajal).