Lisa kliinik

Parahüdroksifenüüläädikhape (PAA)

Normaalsed väärtused

Parahüdroksifenüüläädikhape (PAA) normid
Üldine
Täpsed väärtused sõltuvad labori analüüsimeetodist ja proovi tüübist (veri või uriin). Allpool on toodud orienteerivad vahemikud:
Mehed
Veri: 0–10 µmol/L või 0–1.7 mg/L. Uriin (24 h): 0–5 mg/24 h või 0–30 µmol/24 h.
Naised
Veri: 0–10 µmol/L või 0–1.7 mg/L. Uriin (24 h): 0–5 mg/24 h või 0–30 µmol/24 h.

Näitaja kohta

Parahüdroksifenüüläädikhape (PAA) on dopamiini ja noradrenaliini ainevahetuse lõppprodukt. Selle taseme mõõtmine veres või uriinis annab olulist teavet katehhoolaminergilise süsteemi aktiivsuse kohta ning võib aidata tuvastada mitmeid neuroloogilisi, psüühilisi või endokrinoloogilisi häireid.

Funktsioon
  • PAA on peamine dopamiini ja noradrenaliini laguprodukt.
  • See peegeldab katehhoolamiinide sünteesi ja metabolismi intensiivsust organismis.
  • PAA taset kasutatakse kaudse indikaatorina dopaminergilise süsteemi toimimise kohta.
Päritolu
  • PAA tekib dopamiini ja noradrenaliini ensümaatilise oksüdatsiooni ja deaminatsiooni tulemusena.
  • Selle peamised tootmiskohad on kesknärvisüsteem ja neerupealised.
  • Eraldub organismist peamiselt uriiniga.
Ettevalmistus
  • Uuringuks ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid on soovitatav olla näljas vähemalt 8–12 tundi.
  • Enne 24-tunnise uriini kogumist tuleb vältida teatud toite (nt banaanid, vanilje) ja ravimeid (nt aspiriin, mõned antidepressandid), mis võivad tulemust võltsida.
  • Oluline on arsti teavitamine kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest.
Protseduur
  • Veriproov võetakse tavapäraselt küünarnukiveenist.
  • 24-tunnise uriini kogumiseks kogutakse kogu uriin spetsiaalsesse anumasse etteantud perioodi jooksul, sageli konserveeriva aineta.
  • Proovid saadetakse analüüsiks spetsialiseerunud kliinilisse laborisse.
Meditsiinilised seisundid
  • Feokromotsütoom (katehhoolamiine eritav kasvaja).
  • Neuroblastoom.
  • Dopamiini ületootmine seotud mõne psüühikahäire või ravimite kõrvalmõjuga.
  • Maksakahjustused, mis pärsivad ainevahetust.
Muud põhjused
  • Levodopa või teiste dopamiini eellaste ravimite manustamine.
  • Stress ja füüsiline koormus võivad ajutiselt tõsta katehhoolamiinide taset.
  • Mõned kaasasündinud ainevahetushäired (nt aromaatse aminohappe dekorboxülaasi puudulikkus).
Meditsiinilised seisundid
  • Parkinsoni tõbi, mida iseloomustab dopaminergiliste neuronite hulkumine.
  • Dopamiini sünteesi häired.
  • Mõned depressiooni vormid, mis on seotud monoamiinide talitlushäiretega.
Muud põhjused
  • Ravimite (nt mõned antipsühhootikumid) mõju dopamiini metabolismile.
  • Tõsine alatoitumine või vitamiinipuudused (nt B6), mis on vajalikud ensüümidele.
Kliinilised sümptomid
  • Kõrgenenud vererõhu (hüpertensiooni) põhjuse selgitamine, eriti noortel patsientidel.
  • Kahtlus katehhoolamiine eritavate kasvajate (nt feokromotsütoom, neuroblastoom) olemasolu kohta.
  • Neuroloogiliste sümptomite (treemor, jäikus, liigutushäired) hindamine.
  • Psüühikahäirete (skisofreenia, psühhoos) diferentsiaaldiagnostika.
Spetsialistid
  • Uuringut võib tellida neuroloog, psühhiaater, endokrinoloog või onkoloog.
  • Seda kasutatakse ka ravikuuri (nt Parkinsoni tõve ravil levodopaga) monitooringul.

Otsi näitajat

Seotud sümptomeid ei ole.