Th17 rakkude uuring

Kvantitatiivne · cells/µL or percentage

Normaalsed väärtused

Th17 rakkude normid
Üldine
Normaalväärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist (nt voolutsütomeetria) ja laborist. Üldiselt väljendatakse Th17 rakkude osakaalu protsendina kogu CD4+ T-rakkude hulgast.
Mehed
Tervetel meestel võib normivahemik olla ligikaudu 0,5–2,5% kogu CD4+ T-rakkudest, kuid see on orienteeruv.
Naised
Tervetel naistel on normivahemik sarnane, ligikaudu 0,5–2,5% CD4+ T-rakkudest. Normid võivad varieeruda raseduse või menstrueerimistsükli tõttu.

Näitaja kohta

Th17 rakkude uuring on immunoloogiline test, mis analüüsib spetsiifilise T-rakkude alamtüübi – Th17 lümfotsüütide – hulka või aktiivsust veres või kudedes. See on oluline diagnostiline vahend autoimmuun- ja krooniliste põletikuliste haiguste hindamisel, kuna Th17 rakkudel on kesksed roll nendes patoloogilistes protsessides.

Funktsioon
  • Th17 rakkude peamine ülesanne on immuunvastus bakterite ja seente vastu, eriti limaskestadel.
  • Need rakud toodavad põletikulisi tsütokiine (nt IL-17), mis kutsub esine teisi immuunrakke ja sätestab põletikulist reaktsiooni.
  • Normaalsetes kogustes on nad elutähtsad kaitses infektsioonide eest, kuid nende liigne aktiivsus on seotud autoimmuunhaigustega.
Päritolu
  • Th17 rakud on CD4+ T-abistajarakkude (Th-rakkude) üks alamtüüpe.
  • Nad arenevad naiivsetest T-rakkudest teatud tsütokiinide (nt TGF-beeta, IL-6) mõjul.
  • Nende arvu ja funktsiooni tasakaalustavad teised T-rakkude alamrühmad, nagu regulatorrakud (Treg).
Protseduur
  • Uuringu jaoks võetakse tavaliselt venoosne vereproov.
  • Proovi analüüsitakse laboris, kasutades enamasti voolutsütomeetriat. See meetod võimaldab määrata rakkude pinnal spetsiifilisi märgiseid (CD4, CCR6, IL-17) ja eristada Th17 rakke teistest lümfotsüütidest.
  • Harva võidakse kasutada ka koe-biopsiaid (nt soolelimaskesta) või sünoviaalvedelikku, kus määratakse Th17-ga seotud tsütokiinide taset.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei ole vaja, kuid soovitatav on olla kaua. Mõned ravimid (nt kortikosteroidid) võivad mõjutada tulemusi, mistõttu tuleb arsti teada anda kõik tarvitatavad ravimid.
  • Vere andmist soovitatakse hommikul, tühja kõhuga, et minimeerida võimalikke häireid.
Autoimmuunhaigused
  • Psoriaas ja psoriaatiline artriit
  • Reumatoidartriit
  • Ankülozeeriv spondüliit
  • Süsteemne erütematoosne luupus (SLE)
  • Inflammatoorsed soolehaigused (Crohni tõbi, haavikpõletik)
Muud põletikulised seisundid
  • Atopiline dermatiit ja astma (õhuteede allergilised haigused)
  • Multiple skleroos
  • Mõned kroonilised nakkused
  • Vastumõju siirdatud kudede vastu (graft-versus-host disease)
Primaarne või sekundaarne immuunpuudulikkus
  • HIV/AIDS, mis hävitab CD4+ T-rakke, sealhulgas Th17 rakke.
  • Kaasasündinud immuunpuudulikkused (nt hüper-IgM sündroom).
Ravimite mõju
  • Immunosupressantide (nt kortikosteroidid, tsüklosporiin) pikaajaline kasutamine.
  • Mõned bioloogilised preparaadid, mis sihtivad Th17 rakkude teekonda (nt IL-17 inhibitorid).
Peamised põhjused
  • Autoimmuunhaiguse kahtlus, eriti kui sümptomid on tüüpilised, kuid traditsioonilised testid ei ole selged.
  • Kroonilise põletikulise haiguse (nt soole-, nahk- või liigesehaiguse) aktiivsuse hindamine.
  • Ravivastuse jälgimine immunosupressantide või bioloogiliste preparaatidega ravil.
  • Immunodefiitsi seisundi hindamine korduvate infektsioonide korral.
Soovitavad arstispetsialistid
  • Immunoloog – immuunsüsteemi häirete ekspert.
  • Reumatoloog – autoimmuun- ja põletikuliste liigeshaiguste spetsialist.
  • Gastroenteroloog – soolepõletikhaiguste spetsialist.
  • Dermatoloog – nahahaiguste, sealhulgas psoriaasi, spetsialist.