Tagumine rinomanomeetria

Kvantitatiivne · Pa·s/mL

Normaalsed väärtused

Tagumine rinomanomeetria normid
Üldine
Tervetel täiskasvanutel peab ninakäigu takistus (R) olema alla 0,3 Pa/cm³/s mõlemal ninapoolsel (binaarne mõõtmine).
Mehed
Meestel võib norm olla veidi madalam (nt 0,25–0,28 Pa/cm³/s) tänu suurematele anatoomilistele struktuuridele.
Naised
Naistel võib norm olla kuni 0,35 Pa/cm³/s seoses väiksemate ninakäikude ja limaskesta tundlikkusega.

Näitaja kohta

Tagumine rinomanomeetria on funktsionaalne ja mitteinvasiivne uuring, mille eesmärk on objektiivselt hinnata ninakäigu takistust hingamisel. Meetod mõõdab täpselt õhuvoolu ja rõhku nina tagumises osas, aidates tuvastada hingamisteede obstruktsiooni põhjusi ning hinnata ravi efektiivsust.

Funktsioon
  • Hindab ninakäigu takistust (resistance) hingamise ajal
  • Mõõdab õhuvoolu (flow) ja rõhku (pressure) muutusi nina tagumises osas
  • Annab kvantitatiivset andmeid nina läbitavuse kohta
Meetodi iseärasused
  • Ei ole valulik ega kandev risk
  • Peetakse täpsemaks kui eesmist rinomanomeetriat
  • Nõuab patsiendi koostööd (rahulik hingamine)
Ettevalmistus
  • Vältida kofeiini ja suitsetamist 2 tundi enne uuringut
  • Nina puhastamine (pühkimine) enne protseduuri
  • Informeerida arsti võimalikest allergiatest või ravimitest
Protseduuri etapid
  • Patsient istub mugavalt toolil, pea fikseerituna
  • Ninale kinnitatakse tihedalt spetsiaalne mask, mis on ühendatud rinomanomeetriga
  • Patsient hingab rahulikult ja ühtlaselt läbi maski 5–10 minutit
  • Seade registreerib automaatselt õhuvoolu ja rõhu andmeid mõlema ninakäigu kohta
Anatoomilised takistused
  • Nina vahesein kõverus (septumi deviatsioon)
  • Nina konhide hüpertroofia (suurenenud konhid)
  • Nina polüübid või teised kasvajad
  • Ninaõõnde ahenemine (stenoos)
Põletikulised ja funktsionaalsed häired
  • Allergiline riniit või krooniline riniit
  • Äge või krooniline sinus iit
  • Nina limaskesta paiste (edema) infektsiooni või allergia tõttu
  • Vasomotoorne riniit (autonoomne häire)
Haruldased seisundid
  • Atroofiline riniit (limaskesta ärastumine)
  • Liigne ninakõõruse kahanemine (nt pärast laialdast operatsiooni)
  • Mõned neuroloogilised häired, mis põhjustavad liigset õhuvoolu
Kliinilised olukorrad
  • Krooniline nina ummistus, mis ei reageeri ravile
  • Kahtlus struktuurse anomaalia (nt septumi kõverus, polüüp) olemasolu kohta
  • Enne ja pärast ninaoperatsiooni (septoplastika, konhide reduktsioon) tulemuste hindamiseks
  • Allergiliste ja mitteallergiliste riniitide eristamiseks ja ravi jälgimiseks
Spetsialistid, kes määravad uuringu
  • Otolarüngoloog (kõrva-, nina- ja kurguarst)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Pulmonoloog (eriti unelukkumise apnoea korral)