Eesmine rinomanomeetria

Kvantitatiivne · Pa·s/mL

Näitaja kohta

Eesmine rinomanomeetria on funktsionaalne uuring, mis mõõdab hingamise ajal ninakäikude läbipaisumise takistust. See on oluline diagnostiline meetod nina hingamisteede funktsionaalse seisundi hindamiseks. Uuring aitab tuvastada ninaõõnde ülemiste hingamisteede obstruktsioone ja hinnata nende raskusastet.

Funktsioon
  • Mõõdab ninakäikude takistust hingamisel
  • Hindab nina hingamise vaba läbilaskevõimet
  • Annab objektiivseid andmeid ninaõõnte funktsionaalse seisundi kohta
  • Kasutatakse peamiselt ninakõrva- ja kurkuarstide (otorinolaringoloogide) poolt
Meetodi põhimõte
  • Uuring tehakse spetsiaalse seadme – rinomanomeetriaga
  • Hingamise ajal mõõdetakse ninakäikudes tekkivat rõhku ja õhuvoolu
  • Andmeid analüüsitakse arvutiga ja kuvatakse takistuskõverana (rinogrammina)
  • Uuring on kiire ja väheinvasiivne
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleks vältida nina tilgutamist või pritsimist ravimitega (kui arst ei soovita teisiti)
  • Soovitatav on mitte suitsetada vähemalt 1 tund enne uuringut
  • Erilist dieeti või nälgimist ei ole vaja
Protseduur
  • Patsient istub mugavas asendis
  • Ühte ninakäiku paigaldatakse õhukindel otsik (nosepiis), mis on ühendatud rõhumõõturiga
  • Teise ninakäiku paigaldatakse õhuvoolu andur
  • Patsient hingab rahulikult läbi otsiku
  • Seade registreerib samaaegselt ninas tekkinud rõhku ja läbivat õhuvoolu
  • Mõõtmised tehakse mõlema ninakäigu jaoks eraldi
  • Kogu protseduur kestab umbes 10-15 minutit
Suurenenud ninakäigu takistus (obstruktsioon)
  • Nina limaskesta turse (rinit, allergia)
  • Nina vaheseina kõverus (septumi deviatsioon)
  • Ninapolüübid
  • Suurenenud ninakõrvaõõne (konhide) hüpertroofia
  • Nina- ja kõrvasidemete põletikulised protsessid
Takistuskõvera (rinogrammi) iseloomulud muutused
  • Kõvera kuju võib viidata spetsiifilistele takistustüüpidele (nt klappefekt, fikseeritud takistus)
  • Asümmeetria parema ja vasaku poole tulemuste vahel näitab ühepoolset probleemi
  • Dünaamilised muutused võivad viidata ninasidemete (valvulite) funktsionaalsele häirele
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Pidev või hooajaline nina umbus
  • Raske hingamine läbi nina
  • Arvamuse erinevus parema ja vasaku ninapoolese vahel
  • Kodune või töökeskkonna allergenide kokkupuude kahtlus
  • Ninapõletike sage kordumine
Meditsiinispecialistid, kes seda ette võivad kirjutada
  • Ninakõrva- ja kurkuarst (Otorinolaringoloog)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Pulmonoloog (kopsuarst) hingamisteedega seotud probleemide hindamisel
  • Üldarst või perearst esialgse hindamise järels
Kasutusvaldkonnad
  • Operatsioonilise ravi (nt septoplastika, konhotoomia) vajaduse ja tulemuslikkuse hindamine
  • Allergeenprovokatsiooni testide tulemuste objektiivne hindamine
  • Ravivastuse jälgimine (nt steroidravil)
  • Kroonilise nina umbuse põhjuse selgitamine