Taenia solium antikehad

Kvalitatiivne · AU/mL or titer

Näitaja kohta

Taenia solium antikehade test on seroloogiline uuring, mille eesmärk on tuvastada immuunsüsteemi poolt toodetud antikehi Taenia solium'i, sealhulgas kärntriinu, vastu. See test on oluline neurotsüstikerkoosi – aju- või seljaaju tsistide tekke põhjustava tüsistuse – kahtluse korral. Positiivne tulemus viitab nii praegusele kui ka minevikus läbitud infektsioonile.

Mis on Taenia solium antikehad?

Funktsioon

Antikehad on immuunsüsteemi valgud, mis toodetakse nakatumise korral Taenia solium'i parasiidi vastu.
Nende tuvastamine veres aitab kinnitada kokkupuudet parasiidiga, olgu see siis aktiivne infektsioon või minevikus läbitud nakkus.

Päritolu ja tähtsus

Taenia solium on lintuss, mis põhjustab inimesel nii soolestiku kaspitantatsiooni kui ka neurotsüstikerkoosi.
Antikehade testimine on eriti oluline sümptomaatiliste juhtumite, näiteks neuroloogiliste sümptomite või põletikuliste tsistide korral diagnoosi kinnitamiseks.

Protseduuri käik

Protseduur

Uuringuks võetakse veenist vereproov, tavaliselt küünarnukist.
Veri saadetakse immunoloogilisele analüüsile, kus kasutatakse meetodeid nagu ELISA või immunoblotti, et tuvastada spetsiifilisi IgM- või IgG-antikehi.
Tulemused antakse välja positiivse või negatiivse vormis, võimalikud on ka piirväärtuslikud tulemused.

Positiivne Taenia solium antikehade tulemus

Tähendus ja võimalikud põhjused

Aktiivne või hiljutine Taenia solium'i infektsioon, sealhulgas neurotsüstikerkoos.
Minevikus läbitud nakkus, mis jätnud endast märke immuunsüsteemi mällu (IgG antikehad).
Võimalik ristreaktsioon teiste parasiitidega (väga harva).

Järgmised sammud

Kliiniliste sümptomite ja anamneesi koos hindamine.
Kinnitusuuringutena võidakse kasutada pildiuuringuid (nt ajukõverus) või lumbaalpunktsiooni.
Ravi määramine infektsionisti või neuroloogi poolt, vajadusel antiparasiitiliste ravimitega.

Indikatsioonid: millal seda uuringut tehakse?

Peamised põhjused

Neuroloogiliste sümptomite, nagu peavalud, krambid, ajurõhu tõus või muutused käitumises, ilmnemisel, mis viitavad neurotsüstikerkoosile.
Endemilistesse piirkondadesse reisimise või kokkupuute ohtliku keskkonnaga ajaloo korral.
Kui teistel liiklastel (nt põrnikas) on diagnoositud kaspitantatsioon või tsüstikerkoos.

Soovitavad spetsialistid

Infektsionist – nakkushaiguste spetsialist, kes hindab ja ravib parasiitnakkusi.
Neurolog – sümptomite põhjal, eriti kui kahtlustatakse neurotsüstikerkoosi.