Sekveneerimispõhine skriining

Kirjeldav

Näitaja kohta

Sekveneerimispõhine skriining on täpsem geneetiline testimismeetod, mis analüüsib ema verest võetud vaba loote DNA-d. See võimaldab varajast tuvastamist kromosoomhaigustele, nagu Downi sündroom, ilma lootele ohtu tekitamata. Meetod on sobilik riskirühmades olevatel rasedatel ja annab väga täpseid tulemusi.

Funktsioon
  • Varajane kromosoomanomaaliate (nt Downi, Edwardsi, Patau sündroomi) tuvastamine.
  • Loote sugu määramine (soovi korral).
  • Teiste kromosoomkõrvalekallete hindamine (nt mikrodeleerioonid).
Meetod
  • Ebakodusem, täpsem alternatiiv traditsioonilistele skriiningutestidele (nt kuklalapi mõõtmine).
  • Põhineb uue põlvkonna DNA sekveneerimise tehnoloogial (massparalleelne sekveneerimine).
  • Analüüsib ema vereringes esinevat vaba loote rakuvälist DNA-d (cffDNA).
Protseduur
  • Rasedalt naiselt võetakse lihtne veriproov (umbes 10 ml) kubarveenist.
  • Veri saadetakse spetsialiseeritud laborisse.
  • Labor eraldab verest plasma, milles leidub nii ema kui loote DNA fragmente.
  • Loote DNA sekveneeritakse ja analüüsitakse, et hinnata kromosoomide kogust (nt 21., 18., 13. kromosoomi trisoomia riski).
  • Tulemused saadetakse arstile, kes arutab neid patsiendiga.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust ei vaja.
  • Testi saab teha alates 10. rasedusnädalast.
  • Enne proovi võtmist on soovitatav arutada testi eeliste ja puudustega spetsialistiga (nt peremeditsiini või günekoloogiaarstiga).
Mida see tähendab?
  • Tulemus näitab suurenenud riski teatud kromosoomhaiguse esinemiseks lootel.
  • See EI ole lõplik diagnoos, vaid skriiningutulemus.
  • Positiivse tulemuse korral soovitatakse kinnitava diagnostilise testi läbiviimist (nt koorioni villa biopsia või amnionivedeliku punktsioon).
Võimalikud põhjused positiivsele tulemusele
  • Lootel on tegelik kromosoomanomaalia (nt trisoomia).
  • Platsenta DNA võib olla erinev loote DNA-st (platsentaalne mosaiiklus).
  • Ema enda kromosoomsete variatsioonide mõju.
  • Ema kehas võib olla mõni varjatud kromosoomiline eripära.
  • Väga harva tehniline viga.
Peamised näidustused
  • Ema vanus üle 35 aasta (kõrgendatud risk).
  • Eelnev rasedus lapsega, kellel on kromosoomhaigus.
  • Peres on kromosoomhaiguste anamneesi.
  • Traditsioonilise esimese trimestri skriiningu tulemused näitasid suurenenud riski.
  • Rasedal on mure loote arengu pärast.
  • Soov saada täpsemat ja vähem riskantset infot kui invasiivsete testide puhul.
Kes tellib või soovitab testi?
  • Günekoloog
  • Peremeditsiiniarst
  • Geneetikaspetsialist
  • Perinatalog