Protrombiini fragment 1+2 (F1+2)

Kvantitatiivne · pmol/L

Normaalsed väärtused

Protrombiini fragment 1+2 (F1+2) normid

Üldine

0.4 – 1.1 nmol/L (või pmol/L). Normivahemik võib laborist ja kasutatavast meetodist olenevalt veidi erineda.

Mehed

Tüüpiliselt sama, mis üldine normivahemik.

Naised

Tüüpiliselt sama, mis üldine normivahemik. Raseduse ajal võib tase füsioloogiliselt tõusta.

Näitaja kohta

Protrombiini fragment 1+2 (F1+2) on veres eralduv valgu osake, mis on oluline trombini ehk koagulatsioonifaktori II tekke varajane marker. Selle taseme mõõtmine aitab hinnata vere hüübimise aktiivsust ja trombini moodustumist organismis. Analüüs annab väärtuslikku teavet trombofüüsiliste seisundite, st liigse hüübimisvalmiduse hindamisel.

Mis on Protrombiini fragment 1+2 (F1+2)?

Funktsioon

F1+2 on valgu fragment, mis vabaneb protsessi käigus, kui vereloombes asuv protrombiin (faktor II) aktiveeritakse trombiniiks (faktor IIa).
Selle kontsentratsioon veres peegeldab otseselt trombini moodustumise intensiivsust ja seega vere hüübimiskaskaadi aktiivsust.
See on üks tundlikemaid teste varajase trombini tekkimise tuvastamiseks.

Päritolu

F1+2 tekib spetsiifilise proteolüütilise lõikumise tulemusena protrombini molekulist, mida katalüüsib faktor Xa koos faktor V, kaltsiumi ja fosfolipiididega (tromboplastiini kompleks).
Seda toodetakse maksas ja see on veres ringluses inaktiivses vormis, kuni aktiveeritakse hüübimiskaskaadi teel.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Enamasti tuleb tulla analüüsi andma tühja kõhuga (vähemalt 8-12 tundi söömata).
Oluline on teavitada arsti kõikidest tarvitatavatest ravimitest, eriti antikoagulantidest (nt varfariin, hepariin), sest need võivad tulemust mõjutada.
Vältida füüsilist pingutust enne verevõttu.

Protseduur

Analüüsiks võetakse venoosset verd tüüpilises vereproovitorus (sageli tsitratsis torus, et vältida koagulatsiooni proovivilus).
Veriproov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus F1+2 taset määratakse immunoensümaatilisel meetodil (nt ELISA).
Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.

Tõstunud Protrombiini fragment 1+2 (F1+2) tase

Trombofüüsilised seisundid (liigne hüübimine)

Sügav-veeni tümbose (SVT) või kopsuemboolia.
Atriaalfibrillatsioon, mis suurendab tromboemboolia riski.
Mõned pahaloomulised vähid.
Hereditaarsed trombofüüsilised häired (nt faktor V Leiden mutatsioon, protrombiini 20210 mutatsioon).
Sepsis ja müokardi infarkt.

Muud põhjused

Rasedus ja sünnitusjärgne periood.
Kasvajaasotsieeritud hüperkoagulatsioon.
Suured operatsioonid või trauma.
Kasutamine mõningaid hormoonravi vorme (nt östrogeenseid).

Alanenud Protrombiini fragment 1+2 (F1+2) tase

Farmakoloogilised põhjused

Tõhus antikoagulatsiooniravi, eriti otseste trombiini inhibiitorite (nt dabigatraan) või varfarini kasutamisel.
Tõhus hepariinravi.

Kliinilised olukorrad

Maksa rasestumine või rasked maksakahjustused, kuna protrombini süntees on vähenenud.
Verejooks või massiivne vereülekanne.
Verehüübimisfaktorite kaasasündinud puudulikkus (harva).

Indikatsioonid: millal F1+2 analüüs tehakse?

Peamised meditsiinilised põhjused

Tromboemboolilise sündroomi (nt sügav-veeni trombose, kopsuemboolia) kahtlus või diagnoosi kinnitamine.
Hereditaarse trombofüülia (liigse hüübimisvalmiduse) riski hindamine.
Antikoagulatsiooniravi (eriti uute suukaudsete antikoagulantidega) efektiivsuse jälgimine.
Hüperkoagulatsiooni seisundi hindamine pahaloomuliste haiguste, raseduse või autoimmuunhaiguste korral.

Spetsialistid, kes võivad analüüsi ette kirjutada