Pleurapunktsioon

Kirjeldav

Näitaja kohta

Pleurapunktsioon (kõrvalõõnes punktsioon) on diagnostiline ja/või raviprotseduur, mille käigus eemaldatakse vedelik pleuraõõnest (kopsukelme ja rinna seina vahelt). Seda tehakse vedeliku analüüsimiseks, sümptomite leevendamiseks või ravimite manustamiseks. Protseduuri teostatakse tavaliselt kohaliku tuimestuse all ja seda juhitakse ultrahääli või muude pildistamismeetodite abil.

Mis on pleurapunktsioon?

Funktsioon

Eemaldab vedelikku kopsukelme ja rindkere vahelt (pleuraõõnest).
Lubab eemaldatud vedeliku analüüsi laboris infektsioonide, vähirakkude või põletiku tuvastamiseks.
Võib olla ka raviv, leevendades hingamishäireid, mida põhjustab suur kogus vedelikku.

Keskendub

Vedeliku (pleuraefusiooni) kogumisele ja analüüsile.
Õige nõela asukoha tagamisele, et vältida kopsukahjustusi.
Patsiendi ohutusele ja mugavusele protseduuri ajal.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne protseduuri tehakse tavaliselt rindkere ultrasonograafia või röntgen, et kinnitada vedeliku olemasolu ja määrata parim punkt.
Patsient istub ettepoole kummardunud positsioonis, toetades end laua või padjadele, et pleuraõõs oleks avatud.
Protseduuri piirkond puhastatakse ja tuimestatakse kohalikust tuimestist.

Protseduur

Arst sisestab õhukese nõela ettevalmistatud kohta rinna seinale, tavaliselt ultrahääli abiga.
Vedelik kogutakse süstlasse või anumasse.
Kui vedelikku on palju (terapeutiline punktsioon), võib seda eemaldada suurema koguse korraga, et hingamist kergendada.
Pärast nõela eemaldamist asetatakse punktile väike sideme ja tehakse röntgen, et välistada õhkrind (pneumotooraks).

Pärast protseduuri

Eemaldatud vedelik saadetakse laborisse tsütoloogiliseks, biokeemiliseks ja mikroobioloogiliseks analüüsiks.
Patsient jälgitakse mõnda aega, et kontrollida võimalikke tüsistusi nagu hingamisraskused või valu.
Soovitatakse puhata ja vältida raskeid füüsilisi koormusi mõneks päevaks.

Mida võivad näidata pleurapunktsiooni tulemused?

Vedeliku välimus ja koostis

Selge vedelik võib viidata südamepuudulikkusele, maksatsirroosile või nefrootilisele sündroomile.
Verine vedelik võib olla märk kasvajast (nt kopsuvähk, mesoteliroom), kopsuemboliast või traumast.
Päritolune vedelik (nagu mäda) viitab bakteriaalsele kopsukelme põletikule (empüeem).

Laborianalüüside leidud

Valkude kõrge sisaldus viitab ekstudaadile (nt põletik, kasvaja).
Madal valgusisaldus viitab transudaadile (nt südamepuudulikkus).
Verevalkude (LDH) suurenenud tase võib näidata põletikku või kasvajat.
Glükoosi madal tase vedelikus võib olla märk bakteriaalsest infektsioonist või reumatoidartriidist.
Vähirakkude olemasolu tsütoloogilises uuringus kinnitab pleurakasvaja või metastaase.

Täiendavad diagnostilised näitajad

Vedeliku pH alla 7,2 võib näidata bakteriaalset infektsiooni või kasvajalist protsessi.
Amülaasi kõrge tase võib viidata mao-see haavandile või pankreatiidile.
Positiivne bakterite kasv mikroobioloogilises kultuuris kinnitab infektsiooni.

Indikatsioonid: millal tehakse pleurapunktsiooni?

Diagnostilised põhjused

Uurimata päritoluga pleuravedeliku olemasolu rindkeres (pleuraefusioon).
Kahtlus pleurakasvaja, kopsuvähi või teiste vähkide metastaaside järele.
Kahtlus infektsiooni (nt tuberkuloos, bakteriaalne põletik) järele.
Vedeliku analüüs südame-, maksa- või neerupõhjuste eristamiseks.

Ravilised põhjused

Suure koguse vedeliku eemaldamine hingamisraskuste leevendamiseks.
Ravimite (nt antibiootikumide, tsütostaatikumite) manustamine otse pleuraõõnde.

Kes tellib ja teostab?

Protseduuri tellib ja tulemusi interpreteerib sageli pulmonoloog (kopsuarst) või onkoloog (vähispetsialist).
Protseduuri teostab kogenud arst (nt pulmonoloog, radioloog või torakalkirurg) hospidali tingimustes.