Peensoole radiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Peensoole radiograafia on spetsiifiline uuring, mis võimaldab hinnata peensoolede struktuuri, liikumist ja läbilaskvust. See on oluline diagnostiline meetod seedetrakti patoloogiliste seisundite tuvastamiseks. Uuring soovitatakse patsientidele, kellel on põhjust kahtlustada kroonilisi seedeprobleeme, põletikku või teisi anomaaliaid.

Mis on Peensoole radiograafia?

Funktsioon

Peensoole kontrastainega radiograafia võimaldab visualiseerida soolte sisemist struktuuri, liikumist ja kontuurisid.
Uuring aitab tuvastada peensoolede ahenemisi, ummistusi, haavandeid, põletikke ja muid anomaaliaid.
See annab teavet seedetrakti läbilaskvuse ja motiliteedi kohta.

Meetodi iseärasused

Uuringus kasutatakse kontrastainet, tavaliselt bariumsulfaati, mis võetakse suukaudselt.
Tehakse röntgenpildid teatud ajavahemike järel, et jälgida kontrastaine liikumist läbi seedetrakti.
Meetod on suhteliselt lihtsasti teostatav ja annab olulist teavet kliiniliste sümptomite hindamiseks.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne uuringut on vaja 8-12 tundi eelnevat nälgimist.
Patient peab võtma kontrastaine (nt bariumsulfaadi suspensiooni) suukaudselt.
Mõnel juhul võidakse ette näha soolte puhastus laksatiividega.

Protseduur

Patsient joob kontrastainet röntgenitöötaja või arsti juhendamisel.
Röntgenpildid tehakse 30-minutiliste, 1-tunniste ja mõnikord ka 2-3-tunniste intervallidega.
Patsient asetatakse röntgenaparaadi ees erinevatesse asenditesse, et saada optimaalseid pilte.
Kogu protseduur võib kesta mitu tundi, sõltuvalt kontrastaine liikumisest läbi seedetrakti.

Järelhooldus

Pärast uuringut on oluline juua palju vedelikku, et aidata kontrastainel kehast väljuda.
Mõnel juhul võib patsient kogeda kerget kõhulahtisust või valget väljaheidet.

Mida võivad Peensoole radiograafias esile kerkivad muutused näidata?

Struktuursed anomaaliad

Peensoolede ahenemised (stentroosid), mis võivad olla põletiku või armi tulemus.
Soolte ummistus (obstruktsioon), mis võib olla põhjustatud kasvajatest, adhesioonidest või herniaadist.
Haavandid või varjatud perforatsioonid, mis ilmnevad kontrastaine lekkena.

Põletikulised muutused

Crohni tõve iseloomulikud muutused nagu „kivisillutise“ muster, fistlid või ahenemised.
Mõõdukas või laialdane soole seinama paksenemine.

Funktsionaalsed häired

Aeglane kontrastaine liikumine (motiliteedihäired), mis võib viitada paralüütilisele ileusele või muudele liikumishäiretele.
Kiire liikumine (hüpermotiliteet), mis võib olla seotud irritatiivse soole sündroomiga või põletikuga.

Muud leiud