Lisa kliinik

Orgaaniliste Lahustite Uuring

Kvantitatiivne · mg/L

Normaalsed väärtused

Orgaaniliste Lahustite Uuringu Normid
Üldine
Konkreetsed normväärtused sõltuvad uuritavast ainest ja bioprotsessist (veri, uriin). Tavaliselt on eesmärk tuvastada mistahes märkimisväärset tõusu võrreldes tausta- või viitväärtustega, mis on sageli väga madalad või tuvastamata.
Mehed
Ei ole olulist erinevust sooliselt. Normid kehtivad samuti.
Naised
Ei ole olulist erinevust sooliselt. Normid kehtivad samuti.

Näitaja kohta

Orgaaniliste lahustite uuring on laboratoorne test, millega määratakse organismis leiduvate keemiliste ainete – näiteks tolueeni, benseeni või ksüleeni – kontsentratsioone. Seda kasutatakse töökeskkonna ohutuse hindamiseks ja mürgistuse korral diagnoosimiseks.

Funktsioon
  • Mõõdab spetsiifiliste orgaaniliste lahustite (nt lahuste, liimide, värvide koostisosade) taset veres, uriinis või väljahingatavas õhus.
  • Hinnakse kokkupuudet kemikaalidega ja võimalikku mürgistust.
  • Kasulik töötervishoiu ja kutsehaiguste diagnostikas.
Päritolu ja Rakendus
  • Orgaanilised lahustid on lenduvad keemilised ühendid, mida kasutatakse laialdaselt tööstuses ja kodudes.
  • Nendesse ainetesse pikemaajaline või kõrge kontsentratsiooniga kokkupuude võib kahjustada kesknärvisüsteemi, maksa ja teisi elundeid.
  • Uuring aitab tuvastada riske ja tagada õigeaegse sekkumise.
Protseduur
  • Enamasti analüüsitakse vereproovi või uriiniprobe. Mõnel juhul võib kasutada ka väljahingatava õhu analüüsi.
  • Proovi võtmine toimub tavaliselt haiglas või erilaboris, järgides steriilsuse nõudeid.
  • Proovid transporditakse spetsiaalsetes anumates, et vältida ainete aurustumist.
Ettevalmistus
  • Vajadusel tuleb vältida kokkupuudet kemikaalidega mõni päev enne uuringut.
  • Enamasti ei ole vaja erilist eelnevat valmistumist (nt paastumist), kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid.
  • Oluline on teatada arstile kõigist hiljuti sõdetud ravimitest või võimalikest kokkupuudetest.
Kokkupuude Töökeskkonnas
  • Pikaajaline või intensiivne kokkupuude tööstuslike kemikaalidega (värvide, liimide, lahustite tootmine või kasutamine).
  • Ebakorralikult ventileeritavad ruumid või piisavate kaitsevahendite puudumine.
Mürgistus
  • Äge mürgistus suurte kemikaalikogustega (õnnetusjuhtum või tahtlik tarvitamine).
  • Krooniline mürgistus, mis koguneb organismi aja jooksul.
Muud Tegurid
  • Maksakahjustused, mis vähendavad ainevahetust ja ainede eritumist.
  • Geneetilised eripärad, mis mõjutavad keha võimet lagundada kemikaale.
Tavaline Leid
  • Tervetel inimestel, kel puudub kokkupuude, on lahustite tase tavaliselt tuvastamatu või väga madal.
  • Pärast kokkupuuet lõppu väheneb kontsentratsioon aja jooksul, kui aine kehast eritub.
Muud Põhjused
  • Ebakorrektsed proovid või valesti läbi viidud analüüs võib anda vale madala tulemuse.
  • Mõned ained lagunevad kiiresti, mistõttu nende tuvastamine on keeruline, kui proov ei ole kohe pärast kokkupuudet võetud.
Tervisehindamine
  • Töötajate tervise jälgimine ohtlike ainetega töötamise tingimustes (töötervishoid).
  • Sümptomite hindamine, näiteks peapööritus, iiveldus, peavalud või teadvusehäired, mis võivad viidata mürgistusele.
  • Kokkupuuetõendi dokumenteerimine õnnetusjuhtumi või töövaidluse korral.
Spetsialistid
  • Töötervishoiu arst (Töötervishoiuarst) hindab töökeskkonna riske.
  • Toksikoloog (Toksikoloog) või meditsiinipatoloog (Meditsiinipatoloog) tegeleb mürgistuste diagnoosimise ja hindamisega.
  • Hädaabiarst (Erakorralise meditsiini arst) võtab proove ägeda mürgistuse korral.

Seotud uuringud

Keskkonnamürkide paneel
confirmatory
Plii
complementary
Plii veres
complementary
Elavhõbe
complementary
Glüfosaadi test
complementary

Seotud haigused

Maksapuudulikkus 85% Neerufunktsioon 80% Krooniline neerupuudulikkus 75% Mittealkoholi steatohepatiit (NASH) 70% Alkoholihepatopaatia 65%

Otsi näitajat