Lisa kliinik

Lüsosüüm uriinis

Kvantitatiivne · mg/L

Normaalsed väärtused

Lüsosüüm uriini normid
Üldine
Tervetel inimestel on lüsosüümi sisaldus uriinis väga madal või tuvastamatu.
Mehed
Meestel: Tavaliselt < 3 mg/L (24-tunnise uriini kogus) või < 0,5–1,5 mg/24h. Konkreetsed väärtused võivad labori järgi erineda.
Naised
Naistel: Samad normid kehtivad naistele: tavaliselt < 3 mg/L või < 0,5–1,5 mg/24h.

Näitaja kohta

Lüsosüüm on ensüüm, mis on oluline bakteriaalsete infektsioonide vastases kaitses. Lüsosüümi sisalduse mõõtmine uriinis on oluline laboriuuring neerude funktsiooni hindamiseks, eriti neerukanalite kahjustuse tuvastamisel. Kõrgenenud tase võib viidata mitmetele neeru- või süsteemsele haigustele.

Funktsioon
  • Lüsosüüm (muramidass) on ensüüm, mis lõhub bakterite rakuseinu (peptiidoglükaani) ja on osa kaasasündinud immuunsüsteemi.
  • See toimib loodusliku antibakteriaalse ainena kehavedelikes, nagu pisarad, sülg ja uriin.
Päritolu
  • Veres toodavad lüsosüümi peamiselt leukotsüüdid (valged verelibled), eriti neutrofiilid ja monotsüüdid.
  • Neerudes filtreeritakse verest lüsosüüm neerupäsmakestesse, kuid seda reabsorbeeritakse tervetes neerukanalites (tubulites). Kanalikahjustuse korral satub rohkem lüsosüümi uriini.
Protseduur
  • Uuringuks kogutakse tavaliselt 24-tunnine uriinikogu. Kogu selle aja jooksul kogutakse uriin spetsiaalsesse anumasse, mis on hoitav jahedas (nt külmkapis).
  • Võimalik on ka üksikust uriiniproovist (esimese hommuse uriini keskmine voog) lüsosüümi mõõtmine, kuid 24-tunnine kogu on täpsem.
  • Enne proovikogumist pole spetsiaalset ettevalmistust vaja, kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid toidu- ja joogitarbimise kohta.
Peamised põhjused
  • Neerukanalite kahjustus (neerutubulaarne nekroos): Kõige tüüpilisem põhjus, mis takistab lüsosüümi reabsorptsiooni.
  • Krooniline või akuutne neerupuudulikkus.
  • Neerupõletik (nefriit), eriti interstitsiaalne nefriit.
  • Müeloom (plasmarakuvähk).
  • Mõned leukeemiad (eriti müelogeneesne leukeemia).
  • Rasked bakteriaalsed infektsioonid.
  • Autoimmunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus).
  • Mõned ravimid võivad põhjustada neerukahjustust (nefrotoksilisus).
Tähendus
  • Madal või tuvastamatu lüsosüümi tase uriinis on normaalne ja soovitav leid, mis näitab tervet neerukanalite funktsiooni.
  • Kliinilist tähtsust on madal tal vähe, kuna peamine tähelepanu on kõrgenenud tasemel.
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus akuutsest neerukahjustusest (eriti neerukanalite kahjustuse tüübi eristamiseks).
  • Krooniliste neeruhaiguste (nt interstitsiaalse nefriidi) seire.
  • Müeloomi või leukeemia patsientide jälgimine neerukahjustuse varase avastamiseks.
  • Raskete infektsioonide või sepsisega seotud neerukahjustuse hindamine.
  • Teatud ravimite (nt aminoglükosiidid) võimaliku nefrotoksilise toime jälgimine.
Arstispetsialistid
  • Nefroloog (neerude eriarst)
  • Onkoloog (vähieriarst)
  • Intensiivravi eriarst
  • Infektoloog

Seotud uuringud

NAG uriinis
complementary
Kusi GGT
complementary
Alkaalne fosfataas uriinis
complementary
Alaniini aminopeptidaas kuses
complementary
Kreatiniin
confirmatory

Seotud haigused

Tubulointerstitsiaalne nefriit 70% Glomerulonefriit 65% Äge glomerulonefriit 60% Krooniline glomerulonefriit 55% Tuberkuloos 50% Kopsutuberkuloos 45%

Otsi näitajat