Lüsosüüm uriinis
Lüsosüüm on ensüüm, mis on oluline bakteriaalsete infektsioonide vastases kaitses. Lüsosüümi sisalduse mõõtmine uriinis on oluline laboriuuring neerude funktsiooni hindamiseks, eriti neerukanalite kahjustuse tuvastamisel. Kõrgenenud tase võib viidata mitmetele neeru- või süsteemsele haigustele.
- Lüsosüüm (muramidass) on ensüüm, mis lõhub bakterite rakuseinu (peptiidoglükaani) ja on osa kaasasündinud immuunsüsteemi.
- See toimib loodusliku antibakteriaalse ainena kehavedelikes, nagu pisarad, sülg ja uriin.
- Veres toodavad lüsosüümi peamiselt leukotsüüdid (valged verelibled), eriti neutrofiilid ja monotsüüdid.
- Neerudes filtreeritakse verest lüsosüüm neerupäsmakestesse, kuid seda reabsorbeeritakse tervetes neerukanalites (tubulites). Kanalikahjustuse korral satub rohkem lüsosüümi uriini.
- Uuringuks kogutakse tavaliselt 24-tunnine uriinikogu. Kogu selle aja jooksul kogutakse uriin spetsiaalsesse anumasse, mis on hoitav jahedas (nt külmkapis).
- Võimalik on ka üksikust uriiniproovist (esimese hommuse uriini keskmine voog) lüsosüümi mõõtmine, kuid 24-tunnine kogu on täpsem.
- Enne proovikogumist pole spetsiaalset ettevalmistust vaja, kuid tuleb järgida arsti või labori juhiseid toidu- ja joogitarbimise kohta.
- Neerukanalite kahjustus (neerutubulaarne nekroos): Kõige tüüpilisem põhjus, mis takistab lüsosüümi reabsorptsiooni.
- Krooniline või akuutne neerupuudulikkus.
- Neerupõletik (nefriit), eriti interstitsiaalne nefriit.
- Müeloom (plasmarakuvähk).
- Mõned leukeemiad (eriti müelogeneesne leukeemia).
- Rasked bakteriaalsed infektsioonid.
- Autoimmunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus).
- Mõned ravimid võivad põhjustada neerukahjustust (nefrotoksilisus).
- Madal või tuvastamatu lüsosüümi tase uriinis on normaalne ja soovitav leid, mis näitab tervet neerukanalite funktsiooni.
- Kliinilist tähtsust on madal tal vähe, kuna peamine tähelepanu on kõrgenenud tasemel.
- Kahtlus akuutsest neerukahjustusest (eriti neerukanalite kahjustuse tüübi eristamiseks).
- Krooniliste neeruhaiguste (nt interstitsiaalse nefriidi) seire.
- Müeloomi või leukeemia patsientide jälgimine neerukahjustuse varase avastamiseks.
- Raskete infektsioonide või sepsisega seotud neerukahjustuse hindamine.
- Teatud ravimite (nt aminoglükosiidid) võimaliku nefrotoksilise toime jälgimine.
- Nefroloog (neerude eriarst)
- Onkoloog (vähieriarst)
- Intensiivravi eriarst
- Infektoloog
| Üldine | Tervetel inimestel on lüsosüümi sisaldus uriinis väga madal või tuvastamatu. |
|---|---|
| Meestele | Meestel: Tavaliselt < 3 mg/L (24-tunnise uriini kogus) või < 0,5–1,5 mg/24h. Konkreetsed väärtused võivad labori järgi erineda. |
| Naistele | Naistel: Samad normid kehtivad naistele: tavaliselt < 3 mg/L või < 0,5–1,5 mg/24h. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Lüsosüüm uriinis tõuseb
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!