Leukotsüütide alkaliinne fosfataas (LAF)

Kvantitatiivne · score/index

Normaalsed väärtused

Leukotsüütide alkaliinse fosfataasi (LAF) normid
Üldine
Täpne normivahemik sõltub laboratooriumi kasutatavast meetodist. Üldiselt loetakse normaalseks väärtuseks:
Mehed
20–100 U/L (või 13–100 ühikut 100 leukotsüüdi kohta).
Naised
20–100 U/L (või 13–100 ühikut 100 leukotsüüdi kohta). Norm on enamasti sarnane meestel ja naistel.

Näitaja kohta

Leukotsüütide alkaliinne fosfataas (LAF) on ensüüm, mida toodavad valged verelibled (leukotsüüdid). Selle aktiivsuse mõõtmine vereproovis võib aidata tuvastada organismis esinevaid põletikulisi protsesse, infektsioone või vererakkude vastuseid erinevatele haigustele. Uuring annab infot immuunsüsteemi aktiivsuse kohta.

Funktsioon
  • LAF on ensüüm, mis osaleb fosforüüli ülekandes ja rakkude vastuses stressile.
  • See on valgetes verelibledes (neutrofiilides) ja aitab kaasa nende funktsioneerimisele immuunreaktsioonis.
  • Ensüümi aktiivsus võib muutuda erinevate füsioloogiliste ja patoloogiliste seisundite korral.
Päritolu
  • LAF peamine allikas on neutrofiilid, teatud tüüpi valged verelibled.
  • Selle ensüümi tootmist reguleerivad rakusisested mehhanismid vastavalt organismi vajadustele.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse perifeerne veri veeni (tavaliselt küünarvarrest).
  • Veri kogutakse ensüümide aktiivsust säilitavasse katessesse.
  • Laboratooriumis määratakse ensüümi aktiivsus spetsiaalsete biokeemiliste meetoditega, kasutades spetsiifilisi substraate.
  • Tulemus väljendatakse ühikutes liitri kohta (U/L) või ühikutes 100 leukotsüüdi kohta.
Infektsioonid ja põletikud
  • Bakteriaalsed infektsioonid (nt kõrg palavik, sepsis).
  • Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, Crohn'i tõbi).
  • Viraalsed infektsioonid (mõnel juhul).
Vererakkude häired
  • Müeloproliferatiivsed haigused (nt polütsüteemia vera, esmase trombotsüteemia).
  • Müelodüsplastiline sündroom (MDS).
  • Mõned leukeemiad (eriti krooniline müelogeenne leukeemia).
Füsioloogilised seisundid
  • Rasedus (mõnel naisel võib LAF tase olla füsioloogiliselt kõrgem).
  • Stress (sh füüsiline koormus, kirurgiline sekkumine).
Muud põhjused
  • Lupus (SLE).
  • Reaktiivsed seisundid verehaiguste (nt hemolüütiline aneemia) taustal.
  • Mõned maksa- või neeruhaigused.
Kaasasündinud või geneetilised faktorid
  • Hereditaarne LAF defitsiit (väga haruldane).
  • Tsütostaatikumide või radioaktiivse kiirguse mõju luuüdi rakke.
Haigusseisundid
  • Raske infektsiooni (sepsis) taustal tekkiv immunpuudulikkus.
  • Müeloom (plasmatsütoom).
  • Raske aneemia.
Ravimite mõju
  • Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine.
  • Mõned katsetele ravis kasutatavad ravimid võivad LAF taset langetada.
Kahtlus vererakkude häirete korral
  • Kroonilise müelogeense leukeemia (KML) diagnoosimisel ja prognoosi hindamisel.
  • Muude müeloproliferatiivsete haiguste (nt polütsüteemia vera) eristamisel.
  • Müelodüsplastilise sündroomi (MDS) hindamisel.
Põletikuliste ja süsteemsetse haiguste hindamine
  • Krooniliste põletikuliste haiguste (nt reumatoidartriit) aktiivsuse hindamisel.
  • Süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) kaasuvate muutuste tuvastamisel.
  • Põletikulise ja mittepõletikulise neutrofiilia eristamisel.
Spetsialistid
  • Hematoloog – verihaiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.
  • Reumatoloog – põletikuliste reumatiliste haiguste hindamisel.
  • Infektoloog – raskete infektsioonide (nt sepsis) korral.
  • Onkoloog – mõnede vähivormide hindamisel.