Leukotsüütide alkaliinne fosfataas (LAF)
Leukotsüütide alkaliinne fosfataas (LAF) on ensüüm, mida toodavad valged verelibled (leukotsüüdid). Selle aktiivsuse mõõtmine vereproovis võib aidata tuvastada organismis esinevaid põletikulisi protsesse, infektsioone või vererakkude vastuseid erinevatele haigustele. Uuring annab infot immuunsüsteemi aktiivsuse kohta.
- LAF on ensüüm, mis osaleb fosforüüli ülekandes ja rakkude vastuses stressile.
- See on valgetes verelibledes (neutrofiilides) ja aitab kaasa nende funktsioneerimisele immuunreaktsioonis.
- Ensüümi aktiivsus võib muutuda erinevate füsioloogiliste ja patoloogiliste seisundite korral.
- LAF peamine allikas on neutrofiilid, teatud tüüpi valged verelibled.
- Selle ensüümi tootmist reguleerivad rakusisested mehhanismid vastavalt organismi vajadustele.
- Uuringuks võetakse perifeerne veri veeni (tavaliselt küünarvarrest).
- Veri kogutakse ensüümide aktiivsust säilitavasse katessesse.
- Laboratooriumis määratakse ensüümi aktiivsus spetsiaalsete biokeemiliste meetoditega, kasutades spetsiifilisi substraate.
- Tulemus väljendatakse ühikutes liitri kohta (U/L) või ühikutes 100 leukotsüüdi kohta.
- Bakteriaalsed infektsioonid (nt kõrg palavik, sepsis).
- Kroonilised põletikulised haigused (nt reumatoidartriit, Crohn'i tõbi).
- Viraalsed infektsioonid (mõnel juhul).
- Müeloproliferatiivsed haigused (nt polütsüteemia vera, esmase trombotsüteemia).
- Müelodüsplastiline sündroom (MDS).
- Mõned leukeemiad (eriti krooniline müelogeenne leukeemia).
- Rasedus (mõnel naisel võib LAF tase olla füsioloogiliselt kõrgem).
- Stress (sh füüsiline koormus, kirurgiline sekkumine).
- Lupus (SLE).
- Reaktiivsed seisundid verehaiguste (nt hemolüütiline aneemia) taustal.
- Mõned maksa- või neeruhaigused.
- Hereditaarne LAF defitsiit (väga haruldane).
- Tsütostaatikumide või radioaktiivse kiirguse mõju luuüdi rakke.
- Raske infektsiooni (sepsis) taustal tekkiv immunpuudulikkus.
- Müeloom (plasmatsütoom).
- Raske aneemia.
- Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine.
- Mõned katsetele ravis kasutatavad ravimid võivad LAF taset langetada.
- Kroonilise müelogeense leukeemia (KML) diagnoosimisel ja prognoosi hindamisel.
- Muude müeloproliferatiivsete haiguste (nt polütsüteemia vera) eristamisel.
- Müelodüsplastilise sündroomi (MDS) hindamisel.
- Krooniliste põletikuliste haiguste (nt reumatoidartriit) aktiivsuse hindamisel.
- Süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) kaasuvate muutuste tuvastamisel.
- Põletikulise ja mittepõletikulise neutrofiilia eristamisel.
- Hematoloog – verihaiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.
- Reumatoloog – põletikuliste reumatiliste haiguste hindamisel.
- Infektoloog – raskete infektsioonide (nt sepsis) korral.
- Onkoloog – mõnede vähivormide hindamisel.
| Üldine | Täpne normivahemik sõltub laboratooriumi kasutatavast meetodist. Üldiselt loetakse normaalseks väärtuseks: |
|---|---|
| Meestele | 20–100 U/L (või 13–100 ühikut 100 leukotsüüdi kohta). |
| Naistele | 20–100 U/L (või 13–100 ühikut 100 leukotsüüdi kohta). Norm on enamasti sarnane meestel ja naistel. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!