Komplement C3

Kvantitatiivne · mg/dL

Normaalsed väärtused

Komplement C3 norm
Üldine
0.9 - 1.8 g/L (või 90 - 180 mg/dL). Normivahemikud võivad laboriti veidi erineda.
Mehed
Sama üldine normivahemik.
Naised
Sama üldine normivahemik, võib olla veidi kõrgem raseduse ajal.

Näitaja kohta

Komplement C3 on üks peamisi komplementisüsteemi valkeid, mis on oluline osa kaasasündinud immuunsusest ja põletikureaktsioonist. Selle taseme mõõtmine veres aitab hinnata immuunsüsteemi aktiivsust ning diagnoosida ja jälgida autoimmuunhaigusi, kroonilisi infektsioone ja neeruhaigusi.

Funktsioon
  • Peamine komplementisüsteemi komponent, mis aktiveerub põletikureaktsioonides.
  • Aitab hävitada patogeene (opsonisatsioon) ja stimuleerib põletikku.
  • Osaleb immuunkomplekside kõrvaldamises.
Päritolu
  • Sünteesitakse maksas ja vähesel määral makrofaagides.
  • Vereringes leidub plasmas konstantsel tasemel, mis võib haiguste korral muutuda.
Protseduur
  • Veri võetakse tavaliselt kubituarse veeni kaudu.
  • Enne proovi võtmist on soovitatav olla 8-12 tundi ilma toiduta (tühi kõht).
  • Proov saadetakse immunokeemilisele või nefelomeetrilisele analüüsile.
Ägedad põletikulised seisundid
  • Ägedad infektsioonid (bakteriaalsed, viiruslikud)
  • Traumad või laialdased põletused
  • Mõned vähivormid
Kroonilised haigused
  • Mõned autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus - SLE, aktiivses faasis võib olla langenud)
  • Krooniline maksakahjustus (tsirroos)
  • Mõned neeruhaigused (nt membraanoproliferatiivne glomerulonefriit)
Komplementi liigkasutamine või sünteesi häired
  • Autoimmuunhaigused (nt SLE, süsteemne vaskuliit) – immuunkomplekside kuhjumine.
  • Kaasasündinud komplementidefitsiidid (haruldased).
  • Krooniline maksakahjustus, mis pärsib valgu sünteesi.
Neerukahjustus
  • Nefrotiline sündroom (valgu kaotus uriiniga).
  • Membraanoproliferatiivne glomerulonefriit (MPGN).
  • Aktiivne neeru implantadi tagasilükkamine.
Muud põhjused
  • Sepsis (veremürgistus) – intensiivne aktiveerumine.
  • Hereditaarne angiödeem (C1-inhibitori defitsiit).
  • Rasked toitumushäired või malabsorptsioon.
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Autoimmuunhaiguse (nt SLE, reumatoidartriit) kahtlus või jälgimine.
  • Kroonilise või korduva infektsiooni hindamine.
  • Neeruhaiguste (glomerulonefriit, nefrotiline sündroom) diagnostika ja monitooring.
  • Hereditaarse angiödeemi või teiste komplementisüsteemi häirete diagnostika.
  • Maksatsirroosi või teiste krooniliste maksahaiguste hindamine.
Spetsialistid, kes võivad seda ette kirjutada
  • Immunoloog
  • Reumatoloog
  • Nefroloog
  • Infektsionist