Klusteriin uriinis

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Klusteriin uriinise normid
Üldine
Tavaliselt alla 10 ng/mL või 0-5 µg/g kreatiniini kohta (väärtused võivad sõltuda laborist ja meetodist).
Mehed
Meestel: alla 8 ng/mL
Naised
Naistel: alla 12 ng/mL

Näitaja kohta

Klusteriin uriinis on laboratoorselt mõõdetav uuring, mis hindab kuse erituses leiduva klusteriini valgu kontsentratsiooni. See marker võib olla seotud erinevate neeru- ja uroloogiliste seisunditega ning aitab hinnata kudede kahjustust või põletikulist protsessi.

Funktsioon
  • Klusteriin on glükoproteiin, mis osaleb rakkude hajumise ja põletikuliste protsesside regulatsioonis.
  • See kaitsesüsteemi osa võib seonduda kahjustatud või apoptootiliste rakkude membraanidega.
Päritolu ja eritumine
  • Klusteriini toodavad paljud kuded, sealhulgas neerud, sperma ja mõned närvirakud.
  • Normaalsetes tingimustes leidub seda väheses koguses ka kuses, kuid tugeva stressi või kahjustuse korral võib selle sisaldus oluliselt tõusta.
Protseduur
  • Uuringuks kogutakse tavaliselt hommikune keskmine kusiprotsent või 24-tunnine kogukus.
  • Proov kantakse steriilse anumasse ja viiakse laboratooriumi toatemperatuuril või külmkapis (kui transport võtab aega).
  • Enne kogumist tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust ja rasket toitumist, kuna need võivad tulemust mõjutada.
Neeru- ja kusiteede haigused
  • Neerukahjustus (nt glomerulonefriit, tubulaarne nekroos)
  • Kusiteede infektsioonid või põletik
  • Prostatiit või munandipõletik
Süsteemsed seisundid
  • Metaboolsed häired (nt suhkurtõbi, insuliinresistentsus)
  • Autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus)
  • Vähkkasvajad (eriti neeru- ja kusiteede vähk)
Muud tegurid
  • Tugev füüsiline koormus või trauma
  • Mõned ravimid või toksilised ained
  • Vanus – tase võib vananedes mõnevõrra tõusta
Füsioloogilised põhjused
  • Noored ja terved inimesed võivad näidata väga madalat taset
  • Pikaajaline puhkus või vähene füüsiline aktiivsus
Meditsiinilised seisundid
  • Mõned pärilikud või geneetilised häired
  • Rasked neerupuudulikkuse staadiumid (kahjustunud neerude võimetus valke eritada)
  • Kroonilised infektsioonid, mis põhjustavad immuunsüsteemi ülekoormust
Kliinilised sümptomid
  • Kroonilised kusihäired või neeruvalud
  • Kahtlus neerukahjustuse või kusiteede põletiku korral
  • Jälgimine vähkkasvajate või autoimmuunhaiguste käigu hindamisel
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Nefroloog (neeruspetisiala) – neeruhaiguste hindamiseks
  • Uroloog (uroloogiaarst) – kusiteede probleemide korral
  • Onkoloog (onkoloogiaarst) – vähkide seires