Immunofikseerimine seerumis

Immunofikseerimine seerumis on spetsiifiline immunoloogiline test, mis tuvastab erinevaid immuunglobuliine (antikehi) vere seerumis. Seda kasutatakse peamiselt monoklonaalsete gammapaatiate, nagu multipleks müeloom, diagnostiksimiseks ja ravi jälgimiseks.

Funktsioon
  • Tuvastab anomaalseid, tavaliselt monoklonaalseid immuunglobuliine (M-proteiine) seerumis.
  • Võimaldab täpselt identifitseerida immuunglobuliini tüübi (nt IgG, IgA, IgM) ja kerge ahela tüüpi (kappa või lambda).
Meetod
  • Meetod kombineerib elektroforeesi (eraldab valke laengu alusel) ja immunofikseerimist (kasutab spetsiifilisi antiseume valkude tuvastamiseks).
  • Annab kvalitatiivse tulemuse – näitab, kas ja milline anomaalne immuunglobuliin on olemas.
Ettevalmistus
  • Spetsiaalset ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid tasub konsulteerida arstiga.
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist dieeti ega vastuvõtmise katkestamist.
Protseduur
  • Vereproovi võtmine veenist tavaliselt küünlavartest.
  • Veri kogutakse tavaliselt tuubidesse, mis võivad sisaldada antikoagulante seerumi saamiseks.
  • Laboris eraldatakse seerum vererakudest.
  • Seerumile tehakse kõigepealt elektroforees ja seejärel immunofikseerimine spetsiifiliste antiseerumitega.
  • Tulemused analüüsitakse ja tõlgendatakse patoloogi või klinilise keemiku poolt.
Mida positiivne tulemus tähendab?
  • Tuvastatud on monoklonaalne immuunglobuliin (M-proteiin). See on ühe kloni plasmarakkude toodetud ühtlane valk.
  • See võib viidata monoklonaalsele gammapaatiale, mis võib olla kas kahjulik (malignne) või healoomuline.
Võimalikud diagnoosid või seisundid
  • Multipleks müeloom (leidumus) – malignne plasmarakkude vähk.
  • Monoklonaalne gammapaatia ebamäärase tähendusega (MGUS) – healoomuline seisund, mis võib areneda müelooms.
  • Waldenströmi makroglobulinеemia või muu lümfoproliferatiivne häire.
  • Mõned autoimmuunhaigused (harvem).
  • Raske ahela haigused või amüloidoos.
Kliinilised sümptomid või leied
  • Kahtlus monoklonaalse gammapaatia korral (nt. kõrge verelämmastik, luuvalu, patoloogilised luumurdud, äge neerupuudulikkus, aneemia).
  • Seerum- või uriinieletroforeesil leitud kahtlane piik või hägusus.
  • Autoimmuunhaiguste või kroonilise põletiku korral, kui kahtlustatakse kaasnevat gammapaatiat.
  • Jälgimine: teadaoleva monoklonaalse gammapaatia ravi efektiivsuse hindamine või progresseerumise kontroll.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Hematoloog (verehaiuste spetsialist)
  • Onkoloog (vähispetsialist)
  • Reumatoloog (autoimmuun- ja luu-liigeshaiguste spetsialist)
  • Nefroloog (neeruhaiuste spetsialist) või internaat (sisearst)

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

3
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi
Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!