Immuunfikseerimine uriinanalüüs
Immuunfikseerimine uriinanalüüs on spetsiifiline laboriuuring, mis võimaldab tuvastada uriinis monoklonaalseid valke, eelkõige immuunglobuliine ja nende kergeid kettesid. See meetod on oluline plasmatsellhaiguste, nagu multiple mütloom, diagnostikas ja jälgimisel. Analüüs põhineb valgu elektroforeesi ja sellele järgneval immuunfikseerimisel spetsiifiliste antikehadega.
- Tuvastab ja tüüpib uriinis esinevaid ebanormaalseid valke, eriti monoklonaalseid immuunglobuliine (M-proteiin).
- Võimaldab eristada immuunglobuliinide kergeid kettesid (nt kappa ja lambda), mis on olulised plasmatsellhaiguste diagnoosimisel.
- Kasutatakse ka haiguse korduvuse või ravi efektiivsuse hindamiseks.
- Põhineb elektroforeetilisel eraldamisel, millele järgneb uriini valkude sidumine spetsiifiliste antikehadega (immuunfikseerimine).
- Tulemused visualiseeritakse tavaliselt geelil, kus antikeha-valgu kompleksid moodustavad spetsiifilisi triipe.
- See on tundlikum meetod kui tava-elektroforees, mis võimaldab tuvastada väikeses koguses esinevaid valke.
- Tavaliselt kasutatakse hommikust esimest uriiniproovi või 24-tunnise kogumise uriini.
- Enne proovi kogumist ei ole vaja erilist dieeti ega pikka nälgimist, kuid tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust.
- Oluline on koguda proov steriilsesse anumasse ning selle kiire transportimine laborisse, et vältida valkude lagunemist.
- Uriini proov puhastatakse ja kontsentreeritakse, et suurendada tundlikkust.
- Valkude segu lahustatakse geelil ning neid eraldatakse elektroforeesi abil pinge all.
- Seejärel kantakse geelile spetsiifilised antikehad, mis seonduvad sihtmärkvalkudega (nt IgG, IgA, IgM, vaba kappa või lambda kett).
- Pärast pesemist ja värvimist tuvastatakse triibud, mis näitavad konkreetse monoklonaalse valgu olemasolu.
- Multiple mütloom (plasmarakukasvaja, mis toodab üleliigselt ühte tüüpi immuunglobuliini).
- Monoklonaalne gammopaatia ebamääras tähendusega (MGUS) – eelkahjustav seisund.
- Waldenströmi makroglobulinneemia (lümfoplasmarakuline kasvaja).
- Amüloidoos, kus valgud kogunevad kudedesse.
- Mõned autoimmuunhaigused või kroonilised põletikulised seisundid (harvem).
- Uriinis leidub monoklonaalset valku (M-proteiini), mis võib näidata plasmatsellide või B-lümfotsüütide ebanormaalset paljunemist.
- Tulemuse põhjal saab täpsemalt määrata valgu tüüpi ja seeläbi spetsiifilisemat haigust.
- Positiivne tulemus vajab alati täiendavaid uuringuid (nt vereseerumi analüüs, luuüdi biopsia) ja spetsialisti arutelu.
- Krooniline luuvalu, patoloogilised luumurrud või osteoporoos noores eas.
- Põletikuta kõrgenenud erütrotsüütide settimiskiirus (ESR) või valgurikkad vereseerumi elektroforeesi tulemused.
- Nähtud ebanormaalsusi tava-uriinielektroforeesil (nt valguhulk või spetsiifiliste triipude esinemine).
- Reni kahjustus (neerupuudulikkus) või proteinuuria (valk kuses), mis võivad olla seotud kerge kettade väljutamisega.
- Hematoog – plasmatsell- ja verekasvajate ekspert.
- Nefroloog – neeruhaiguste spetsialist, eriti kui on kahtlus kerge kettade neerukahjustuses.
- Onkoloog või sisemeditsiini arst haiguse jälgimiseks ravi ajal.
- Perearst või internist esialgse skriiningu korral, kui esineb eelmainitud sümptomeid.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!