Lisa kliinik

M-valk

Kvantitatiivne · g/L

Normaalsed väärtused

M-valgu normid
Üldine
Tervetes inimestes M-valku tavaliselt ei tuvastata. Väikesed kogused võivad esineda vananedes (MGUS), kuid kontsentratsioon ületab harva 3 g/L.
Mehed
Samad väärtused kehtivad meestel.
Naised
Samad väärtused kehtivad naistel.

Näitaja kohta

M-valk on monoklonaalne immuunglobuliin ehk paraproteiin, mida toodab üks klonaalsete plasmarakkude rühm. Seda seostatakse teatud hematoloogiliste kasvajatega, nagu multipelne müeloom ja Waldenstromi makroglobulinneemia. M-valgu tuvastamine ja kvantifitseerimine vereseerumis on oluline nende haiguste diagnoosimisel, raviseirel ja prognoosi hindamisel.

Funktsioon
  • M-valk on üht tüüpi immuunglobuliin (IgG, IgA, IgM, IgD või IgE), mida toodab patoloogiline plasmarakkude kloon.
  • See on antikeha, millel normaalimmuntuse korral ei ole kasulikku funktsiooni ja mis võib häirida normaalseid vererakke ning elundeid.
Päritolu
  • M-valk tekib plasmarakkude või B-lümfotsüütide monoklonaalse kasvu tulemusena luuüdises või teistes koes.
  • Selle esinemine võib olla kas maliigne (näiteks multipelne müeloom) või healoomuline (monoklonaalne gammopaatia ebaselge tähendusega ehk MGUS).
Protseduur
  • Uuringuks võetakse vereproov veenist, tavaliselt hommikul kõhutühjalt.
  • Seerumit analüüsitakse meetoditega nagu seerumi proteiinide elektroforees (SPE) ja immunofikatsioonielektroforees (IFE), et tuvastada ja tüüpida M-valk.
  • Mõnikord tehakse ka kvantitatiivne immuunglobuliinide määramine ja vabade kergete ahelate test.
Maliignsed seisundid
  • Multipelne müeloom (enamik juhtumeid)
  • Waldenstromi makroglobulinneemia
  • AL-amüloidoos
  • Mõned lümfoomid või leukoosi vormid
Healoomulikud või ebaselged seisundid
  • Monoklonaalne gammopaatia ebaselge tähendusega (MGUS)
  • Krooniline neerupuudulikkus või autoimmuunhaigused võivad harva põhjustada sekundaarset paraproteineemiat
Kliinilised sümptomid ja leid
  • Püsiv luu- või seljavalu, patoloogilised luumurrud või osteoporoos noores eas
  • Selgitu anemia, nõrkus, väsimus, kaalulangus või korduvad infektsioonid
  • Neerufunktsiooni halvenemine, kõrge vererõhk või suurenenud tursed
  • Kõrgenenud verelämmastik või kaltsium
Spetsialistid
  • Uuringut tellib ja tulemusi interpreteerib enamasti hematoloog või onkoloog.
  • Esialgse kahtluse korral võib uuringu tellida perearst, sisemeditsiini eriarst või nefroloog.

Seotud uuringud

Seerumi vabad kerge ahelad
complementary
M-valk uriinis
complementary
Immunofikseerimine seerumis
confirmatory
Immuunfikseerimine uriinanalüüs
confirmatory

Seotud haigused

Müeloom 95% Plasmatsütoom 90% Waldenstromi makroglobulinemia 85% non-Hodgkini lümfoom 70%

Otsi näitajat