HLA DQ2 ja DQ8 genotüüpimine
HLA DQ2 ja DQ8 genotüüpimine on geneetiline test, mille abil selgitatakse inimese genotüüpi spetsiifiliste immuunsüsteemi valkude, HLA-DQ2 ja HLA-DQ8, osas. Need valgud on tihedalt seotud kõhukelmepõletikuga (tseliakia). Testi positiivne tulemus näitab suurenenud haiguse genetilist riski, kuid ei kinnita diagnoosi automaatselt. Negatiivne tulemus välistab kõhukelmepõletiku peaaegu täielikult.
Kus seda uuringut tehakse?
- See on geneetiline analüüs, mis tuvastab haigusse vastuvõtlikkust seotud HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 alleele.
- Test aitab hinnata kõhukelmepõletiku (tseliakia) geneetilist riski ning välistada haiguse diagnoosi koos teiste testidega.
- Peamised tuvastatavad genotüübid on DQ2.5, DQ2.2 ja DQ8.
- HLA-DQ geenid kodeerivad immuunsüsteemi valke, mis esitlevad gluteeni lõike toidule limaskestale.
- Teatud HLA-DQ variandid (DQ2, DQ8) seonduvad gluteeniga eriliselt, põhjustades immuunreaktsiooni tseliakia puhul.
- Test ei näita haiguse aktiivsust ega raskusastet, vaid ainult geneetilist eelsoodumust.
- Analüüsiks võetakse vereproov, tavaliselt veenist.
- Verest eraldatakse DNA, mida analüüsitakse polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) või sarnaste meetoditega.
- Tulemused näitavad, kas patsiendil on esindatud HLA-DQ2, HLA-DQ8 või mõlemad genotüübid, või on need puudujäägid.
- Protseduur on minimaalselt invasiivne ja tulemused on valmis mõne nädala jooksul.
- Erilist ettevalmistust testiks pole vaja (nt ei ole vaja gluteenivaba dieeti katkestada).
- Testi saab teha igal ajal, sest geneetiline info ei muutu.
- Positiivne tulemus (st DQ2 ja/või DQ8 olemasolu) näitab suurenenud geneetilist riski arendada kõhukelmepõletikku.
- Umbes 90-95% tseliakiapatsientidest on DQ2-positiivsed ja ülejäänutel on enamasti DQ8.
- Siiski ei pruugi positiivne genotüüp kunagi haigust põhjustada. Ligikaudu 30-40% populatsioonist kannab neid geene, kuid vaid 1-3% neist haigestub.
- Genotüübi tuvastamise järel tuleb teha edasisi uuringuid (nt seroloogilised testid ja soolestiku biopsia) aktiivse haiguse kinnitamiseks.
- Test on eriti oluline perekonnas, kus on tseliakiahäireid, et hinnata sugulaste riski.
- Negatiivne tulemus (mõlema geeni puudumine) välistab tseliakia peaaegu 99% tõenäosusega.
- Tselliakia sümptomite korral (pikaajaline kõhukinnisus, kaalulangus, väsimus, aneemia).
- Kui perekonnas on tseliakiapatsiente (esimest ja teist järku sugulased).
- Teiste autoimmuunhaiguste (nt diabeet 1. tüüp, autoimmuunne kilpnäärmehäire) korral tõrval diagnoosimisel.
- Kui seroloogilised testid (nt tTG-IgA) on kahtlased või vastuolulised.
- Patsientide jälgimisel, kes on juba tselliakia diagnoosiga, kuid kelle esialgne geneetiline staatus pole teada.
- Gastroenteroloog – spetsialiseerub seedeelundkonna haigustele, sh tseliakia diagnoosimisele ja raviks.
- Immunoloog – tegeleb immuunsüsteemi häirete, sealhulgas autoimmuunhaiguste, diagnostikaga.
- Perearst – võib anda esialgse juhendi ja saata edasi spetsialistidele.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!