Albumiini-kreatiniini suhe

Kvantitatiivne · mg/g

Normaalsed väärtused

Albumiini-kreatiniini suhe normid
Üldine
Normaalne tulemus viitab minimaalsele või puuduvale valgueritusele uriinis. Üldjuhul loetakse normiks väärtused alla 30 mg/g (või 3 mg/mmol).
Mehed
Norm meestel: alla 2.5 mg/mmol (≈22 mg/g).
Naised
Norm naistel: alla 3.5 mg/mmol (≈31 mg/g). Seletus: naistel võib oluenevalt menstruatsioonitsüklist esineda füsioloogilisi kõrvalekaldeid.

Näitaja kohta

Albumiini-kreatiniini suhe (ACR) on oluline laboratoorselt määratav marker, mis hindab neerude valguerituse funktsiooni. See suhe, mis arvutatakse uriinis leiduva albumiini ja kreatiniini kontsentratsiooni põhjal, on tundlik meetod varajase neerukahjustuse, eriti diabeetilise nefropaadia, tuvastamiseks. Regulaarne ACR kontroll võimaldab hinnata neerufunktsiooni dünaamikat ja vajadusel alustada õigeaegset ravi.

Funktsioon
  • ACR peamine eesmärk on kvantifitseerida valkude (eriti albumiini) eritumist uriinis, mis on varajase neerukahjustuse peamine marker.
  • See aitab eristada püsivat albuminuuriat (kroonilist neerukahjustust) ajutistest valguerituse põhjustest, näiteks palavikust või koormusest.
Põhimõte
  • Suhe arvutatakse jagades uriini albumiini kontsentratsiooni (mg/l) kreatiniini kontsentratsiooniga (mmol/l).
  • Kreatiniini kasutatakse sisemise standardina, et kompenseerida uriini kontsentratsiooni erinevusi (nt vedeliku tarbimise mõju), muutes tulemuse täpsemaks kui lihtsalt albumiini mõõtmine ühes uriiniproovis.
Protseduur
  • Uuringuks kogutakse tavaliselt hommikune esimene uriiniportsoon (enne söömist) või 24-tunnine uriin.
  • Hommikust portaani peetakna eelistatuks, sest see on kontsentreeritum ja välistab päevase liikumise mõju.
  • Proov kogutakse steriilsesse anumasse ja viiakse laborisse analüüsiks. Enne proovivõttu on soovitatav vältida rasket füüsilist koormust.
Peamised põhjustavad haigused
  • Diabeetiline nefropaatia (esmane indikatsioon ACR kontrolliks)
  • Esmane või sekundaarne glomerulonefriit (neerupõletik)
  • Kõrge vererõhk (hüpertensioon), mis kahjustab neeruveresooni
Muud tegurid ja seisundid
  • Südamepuudulikkus
  • Süstemaatsed autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus)
  • Mõned infektsioonid (nt uriiniteede infektsioonid koos palavikuga)
  • Raske füüsiline koormus, trauma võid palavik vahetult enne proovivõttu (võib põhjustada ajutist tõusu)
Tähendus ja põhjused
  • Madal või normaalse piires olev ACR on soovitav ja viitab heale neerufunktsioonile.
  • Kliiniliselt oluline langus on haruldane, kuid võib esineda väga madala vererõhu (nt šoki) korral.
  • Väga madalad väärtused võivad olla seotud harvade neeruhaigustega, kus valgu süntees on häiritud või kreatiniini eritumine on suurenenud.
Kliinilised olukorrad
  • Diabeedi (tüüp 1 ja 2) patsientide igaaastane neerufunktsiooni seire.
  • Kroonilise neeruhäire (CKD) kahtlus või olemasoleva haiguse dünaamika hindamine.
  • Kõrge vererõhu (hüpertensiooni) patsientide neerukahjustuse varase avastamiseks.
  • Patsientidel, kellel on perekonnas anamneesis neeruhaigused.
  • Raseduse ajal eelklampsia kahtluse korral.
Spetsialistid, kes määravad uuringu
  • Nefroloog
  • Endokrinoloog
  • Perearst
  • Sisemeditsiini arst
  • Kardioloog