Elektrooniline lõualiigutuste registreerimine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Elektrooniline lõualiigutuste registreerimine on spetsiaalne diagnostiline meetod, mis võimaldab täpselt mõõta ja analüüsida lõuade liikumiste trajektoore, kiirust ja sümmeetriat. Seda kasutatakse peamiselt temporomandibulaarse liigese (lõug-liigese) funktsioonihäirete, näite lõugade lukustuse või liigese valu diagnoosimiseks. Meetod annab objektiivset teavet, mis võimaldab eristada normaalseid ja patoloogilisi liigutusi.

Mis on elektrooniline lõualiigutuste registreerimine?

Funktsioon

Registreerib lõuade avamise, sulgemise ja külgsuunaliste liigutuste trajektoore, kiirust ja ulatust.
Võimaldab hinnata lõug-liigese (temporomandibulaarse liigese) funktsionaalset seisundit.
Annab digitaalset andmestikku, mida kasutatakse diagnoosi kinnitamiseks ja ravi planeerimiseks.

Meetodi olemus

See on mittelineaarne elektromehaaniline registreerimismeetod.
Andmeid kogutakse spetsiaalsete sensoriate abil, mis kinnitatakse lõugadele ja näole.
Tulemused kuvatakse reaalajas arvutiekraanil ja salvestatakse analüüsiks.

Uuringu protseduur ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb eemaldada suuresemad ehete näolt (nt helmed, suured kõrvarõngad).
Patsient peab olema lõdvestunud, et liigutused oleksid loomulikud.
Erilist dieeti või ravimite võtmise katkestamist ei nõuta.

Protseduur

Patsient istub toolil, selg sirge.
Arst kinnitab väikeseid sensoreid näo ja lõugade piirkonda mitteallergeense teibi abil.
Patsienti palutakse teha mitmesuguseid liigutusi: lõuade laiali avamine ja sulgemine, külgsuunalised liigutused ning edasi-tagasi liigutused.
Andmed registreeritakse arvutisse ning ekraanil kuvatakse liikumiste graafikud reaalajas.
Kogu protseduur võtab aega umbes 15-20 minutit ja on täiesti valutu.

Mida näitavad elektroonilise lõualiigutuste registreerimise leitud põhjalikud muutused?

Temporomandibulaarse liigese (lõug-liigese) häired

Liigesedüsfunktsioon (TMD) – liigese kinni jäämine, hõõrdumine või väljavhe.
Artroos – liigesekulude kulumine, mis põhjustab piiratud liikuvust ja asümmeetriat.
Liigese väljavhe (diskuse nihkumine) – liigutuste ajal tekivad hüppavad või blokeeruvad liigutused.

Lihaste probleemid

Lõualihaste hüpertoonia (liigne pinge) – põhjustab kiireid, krampilaadseid liigutusi.
Müofasiaalne valu sündroom – lihaste valulikkus muudab liikumiste mustrit ja ulatust.
Lihaste koordinatsioonihäired – asünkroonsed liigutused mõlemal poolel.

Oklusaalsed (hambumise) probleemid

Ebakorrektne kokkupuude hammaste sulgemisel – põhjustab liikumiste kõrvalekaldeid normaalsest trajektoorist.
Oklusaalne interferents (hambumise häired) – põhjustab liigutuste hüppamist või muutust suunas.
Proteeside või restauratsioonide valed kontaktid.

Muud põhjused

Trauma või operatsioonijärgsed muutused lõug-liigeses või lõualuudes.
Neuroloogilised häired, mis mõjutavad liigutuste kontrolli.
Bruksism (hammaste lõgistamine) – näitab tüüpilisi intensiivseid ja kulutavaid liikumismustreid.

Indikatsioonid: millal tehakse elektrooniline lõualiigutuste registreerimine?

Sümptomid ja kaebused

Pidev või hootine valu lõug-liigese piirkonnas, näo- või kõrvales.
Lõugade lukustumine, klõpsatus või hõõrdumine liigutuste ajal.
Piiratud suu avamine või raskused toidu närimisel.
Peavalu või kõrvavalu, mis on seotud lõuade liigutustega.
Hambumise probleemid või hammaste kulutuse kiirenemine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida

Gnatoloog – spetsialist lõug-liigese funktsioonihäirete alal.
Ortodont – hammaste ja lõugade asendi korrigeerimiseks.
Suuharst (stomatoloog) või hambaarst – hambumise ja suuõõne tervise hindamiseks.