DLCO (süsinikmonooksiidi difusioonivõime)

Kvantitatiivne · mL/min/mmHg

Normaalsed väärtused

DLCO (süsinikmonooksiidi difusioonivõime) normid
Üldine
Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest, sugust, kehapikkusest, rassist ja suitsetamisharjumustest. Väärtused väljendatakse tavaliselt % prognoositust väärtusest või ml/min/mmHg.
Mehed
Täiskasvanud meestel: umbes 25–35 ml/min/mmHg või 80–120% prognoositust.
Naised
Täiskasvanud naistel: umbes 20–30 ml/min/mmHg või 80–120% prognoositust.

Näitaja kohta

DLCO (süsinikmonooksiidi difusioonivõime) on spetsiaalne hingamisfunktsiooni uuring, mis mõõdab kopsualveoolide ja veresoonte vahelise membraani võimet läbi lasta gaase. See on oluline kopsude vaheseinade (alveolaarse-kapillaarse membraani) tervise ja funktsiooni hindamiseks. Uuring aitab tuvastada erinevaid kopsuhaigusi, mis mõjutavad hapniku ja süsihappegaasi vahetust.

Funktsioon
  • Mõõdab kopsude võimet difundeerida süsinikmonooksiidi (CO) alveoolidest vereringesse.
  • Peegeldab alveolaarse-kapillaarse membraani pinda, paksust ja verega küllastumist.
  • Aitab hinnata gaasivahetuse efektiivsust.
Keskendub
  • Alveolaar-kapillaarse membraani seisundile.
  • Vere hemoglobiini kontsentratsioonile ja hapniku sidumisvõimele.
  • Kopsude verevarustuse (perfusiooni) ja ventilatsiooni suhtele.
Ettevalmistus
  • Vältida suitsetamist vähemalt 24 tundi enne uuringut.
  • Vältida rasket füüsilist koormust enne uuringut.
  • Teata arstile võtteajast kasutatavatest ravimitest (nt bronhodilataatoritest).
  • Uuring tehakse tavaliselt istudes, kasutades spetsiaalset suuklappi.
Protseduur
  • Patsient hingab sügavalt sisse ja välja, seejärel teeb täieliku väljahingamise.
  • Seejärel hingatakse kiiresti sisse väikest kogust testgaasi (sisaldab hapnikku, süsinikmonooksiidi ja inertset markerit).
  • Patsient peab hingetõmbe kinni 10 sekundit (apnoe faas).
  • Lõpuks hingatakse aeglaselt välja. Seadmed analüüsivad väljahingatavas õhus oleva süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni.
Kopsuprobleemid
  • Astma (eriti ravi ajal).
  • Bronhiektaasid.
  • Pulmonaalne hemorraagia (veritsus kopsudesse).
Süsteemsed seisundid
  • Polütseemia (liigne punaliblede arv veres).
  • Südame puudulikkus vasakpoolse südamega seotud kopsuödeem.
  • Raske aneemia korral ravi (veresiirde või rauapreparaatidega) ajal.
Kopsude interstitsiaalsed haigused
  • Idiopaatiline pulmonaalne fibroos.
  • Sarkoidoos.
  • Kollagennähahaigused (nt sklerodermia, reumatoidartriit).
Vaskulaarsed häired
  • Pulmonaalne emboolia.
  • Pulmonaalne hüpertensioon.
  • Kopsude verevarustuse häired.
Alveolaarsed muutused
  • Emfüseem (alveoolide hävinemine).
  • Kopsukliiniline resektsioon (osa kopsu eemaldamine).
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
Muud tegurid
  • Anemia (madal hemoglobiinitase).
  • Raskekujuline kopsuödeem.
  • Rinnakõhu rindkere deformatsioonid.
Peamised põhjused uuringuks
  • Põletikuliste või fibrootiliste kopsuhaiguste kahtlus (nt fibroos, sarkoidoos).
  • Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) või emfüseemi hindamine.
  • Kopsude sidekoehäirete seire.
  • Pulmonaalse hüpertensiooni diagnostika.
  • Enne ja pärast kopsusiirdamist.
  • Mõnede ravimite (nt amiodaroon, bleomütsiin) kopsutoksilisuse seire.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst).
  • Torakalkirurg (rindkere kirurg).
  • Reumatoloog (sidekoehaiguste arst).
  • Internist (sisemeditsiini arst).