Dikarboksüülhapped kuses
Dikarboksüülhapped on orgaanilised happed, mis tekivad aminohapete ja rasvhapete ainevahetuse käigus. Nende taseme mõõtmine kuses on oluline mitmete kaasasündinud ja omandatud ainevahetushäirete diagnoosimisel ning jälgimisel. Tavaliselt on need ained organismis väikestes kogustes, kuid nende kontsentratsiooni tõus võib viidata patoloogilisele seisundile.
- Dikarboksüülhapped on ainevahetuse vaheproduktid, mis tekivad peamiselt aminohapete (nt lüsiin, isoleutsiin) lagunemisel.
- Nende taseme analüüs kuses võimaldab hinnata organismi energiametabolisme, eriti rasvhapete ja aminohapete häireid.
- Enamik dikarboksüülhappeid tekib rakkude mitokondrites toitainete oksüdeerimise käigus.
- Need erituvad organismist neerude kaudu kusega, mistõttu nende sisaldust saab mõõta 24-tunnise kuse proovist.
- Peamine meetod on 24-tunnine kuse kogumine. Kogumise alguses tuleb tühjendada põis (see kuse osa ära visata) ja märkida täpselt aeg.
- Järgmise 24 tunni jooksul kogutakse KÕIK kusi spetsiaalsesse anumasse, mida hoitakse jahedas kohas (külmikus).
- Pärast kogumise lõppu segatakse kogu kogutud kus hoolikalt ja valitakse väike osa (alamproov) analüüsiks laborisse saatmiseks.
- Enne proovivõtu algust tuleb arstiga konsulteerida vajaduse korral teatud ravimite võtmise lõpetamise kohta.
- Tavalist toitumist ja vedeliku tarbimist ei ole vaja muuta, kui arst ei soovita teisiti.
- Proovi kogumise ajal tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust ja alkoholi tarbimist.
- Glutaarijahappetus tüüp I (GAT I) – glutaraathappe akumulatsioon.
- Mitokondriaalsed tsütopaatiad (nt MADD – Multiple Acyl-CoA Dehydrogenase Deficiency).
- Leutsiinoos (Maple Syrup Urine Disease – MSUD) või teised aminohappete metabolismi häired.
- Toitumishäired: valgurikas toit või valgupuuritus (nt anoreksia).
- Maksakahjustus (nt alkohoolne maksakahjustus, tsirroos).
- Ravimid (nt valproaathape, mõned antibiootikumid).
- Metaboolsed kriisid või põletikulised seisundid, mis põhjustavad kiiret rasvade lagunemist (lipolüüs).
- Tervislik ainevahetus ja tasakaalustatud toitumine.
- Piisav süsivesikute tarbimine, mis vähendab rasvade lagunemist.
- Mõned ravimid või toidulisandid, mis mõjutavad metabolismi.
- Vedelikuga üleküllastumine (hüperhüdratatsioon), mis lahjendab kuse kontsentratsiooni.
- Väga harva võib olla seotud neerufunktsiooni tõsiste häiretega.
- Imikul või lapsel kahtlus kaasasündinud ainevahetushaiguse järgi (neuroloogilised sümptomid, arenguviivitus, oksendamine, kooma).
- Seletamatu neuroloogiline halvenemine või äge haigestumine vastsündinud või varases lapsepõlves.
- Metaboolse dekompensatsiooni sümptomid (nt hapnikupuudus kriisid) täiskasvanutel.
- Lastearst või geneetik kahtlusel kaasasündinud ainevahetushäire kohta.
- Neuroloog patsientidel, kellel on neuroloogilised sümptomid seletamatu päritoluga.
- Metaboolsete haiguste spetsialist või endokrinoloog patsientide järelvalvel.
| Üldine | Tervislikul inimesel on dikarboksüülhapped kuses kas tuvastamatud või väga madalas kontsentratsioonis (alla 5 mg/24 h või alla 0,5 mmol/mol kreatiniini). Täpsed väärtused sõltuvad kasutatavast analüüsimeetodist. |
|---|---|
| Meestele | Normid meestel on sarnased üldistele väärtustele, kuid võivad mõningalt erineda kehakoosseisu ja dieedi tõttu. |
| Naistele | Naistel võivad normid erineda raseduse, menstruaaltsükli või menopausi tõttu, kuid jäävad üldjuhul madalasse vahemikku. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!