Anti-MAG antikehad
Anti-MAG antikehad on antikehad, mis suunatud müeliini gaasuvastu glükoproteiini (MAG) vastu. Need antikehad on seotud teatud perifeersetega neuropaatiatega, eriti IgM paraproteineemiaga seotud demüeliniseeriva perifeerse neuropaatiaga (IgM-MAG neuropaatia). Testi tehakse kahtluse korral selle autoimmuunse seisundi diagnoosimiseks.
Kus seda uuringut tehakse?
- MAG (myelin associated glycoprotein) on oluline valk perifeersete närvikiudete müeliinituppedes, mis soodustab närvikiudete stabiilsust ja signaali edastamist.
- Anti-MAG antikehad on autoantikehad, mis seovad MAG-i, põhjustades immuunvastust, mis viib müeliini kahjustumiseni (demüeliniseerumisele) ja närvikiudete talitluse häirenile.
- Anti-MAG antikehade teke on seotud B-lümfotsütide häirega, mis toodab monoklonaalset IgM immuunglobuliini.
- Enamikul patsientidel leitakse see kui IgM paraproteineemia või Waldenströmi makroglobulinemia seoses demüeliniseeriva perifeerse neuropaatiaga.
- Analüüsiks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünlavarreni süstikuga.
- Veri kogutakse torukesse, mis võib sisaldada koagulatsiooni takistavat ainet.
- Proov saadetakse spetsiaalsesse immunoloogialaboratooriumisse, kus anti-MAG antikehade taset määratakse tavaliselt ELISA (enzyme-linked immunosorbent assay) või sarnase immuunentsümaatilise meetodiga.
- Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja. Võib olla vaja olla vähemalt 4 tundi ilma söömata.
- Oluline on teavitada arsti võttimistest ravimitest, kuna mõned võivad mõjutada immuunsüsteemi.
- IgM paraproteineemiaga seotud demüeliniseeriv perifeerne neuropaatia (IgM-MAG neuropaatia). See on kõige tavalisem põhjus.
- Waldenströmi makroglobulinemia (vähkkasvaja, mis toodab IgM).
- Väga harva võivad positiivsed anti-MAG antikehad esineda ka muudes neuroloogilistes seisundites või monoklonaalse gammaopaatia ebääranenud tähendusega (MGUS) korral.
- Tulemus kinnitab autoimmuunset mehhanismi patsienti kogemata neuropaatia sümptomite (nagu nõrkus, tuimus, tasakaaluhäired) taga.
- Kõrge antikehade titer võib korreleeruda haiguse raskusastmega ja prognoosiga.
- See juhib ravi valikut, mis võib suunata immuunsüsteemi suppressioonile (nt rituksimaab, IVIG, plasmafaares).
- Kui patsientel on progresseeruvad sensomotoorse neuropaatia sümptomid: nõrkus ja tuimus, alguses sageli jalgades (nt ebastabiilsus kõndimisel, tõstmise raskused), hiljem võib levida kätele.
- Kui esineb ataafia (tasakaaluhäire), väre (tremor) või iseloomulik kõnnak.
- Kui standardsed neuropaatia uuringud (nt elektromüograafia, EMG) näitavad demüeliniseerivat mustrit.
- Neuroloog: peamine spetsialist, kes tellib testi neuropaatia põhjuse selgitamiseks.
- Immunoloog või hematoloog: konsultatsiooniks ja ravi planeerimiseks, eriti kui leitakse IgM paraproteineemia.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!