Kõrvast jookseb (otorree)
Kirjeldus
See on seisund, kus kõrva käigust eritub vedelikku, nõret või mäda. Tegu on sümptomiga, mis võib olla nii kerge kui ka tõsine, sõltudes selle põhjusest.
„Kõrvast jookseb“ (meditsiiniline termin on otorree) tähendab vedeliku, nõre või mäda väljavoolu väliskõrva käigust. See on keha kaitse- või infektsiooni vastureaktsioon. Vedelik võib olla selge, veejas, kollakas, verine või roheline, mis annab vihjeid aluseks olevale probleemile. Eritise teke on märk sellest, et kõrva sees, tavaliselt keskkõrvas või väliskõrva käigus, on tekkinud põletik, kahjustus või infektsioon, mis põhjustab eritise kogunemist ja seejärel väljavoolu.
- Keskkõrva põletik (otiti media) – see on kõige levinum põhjus, eriti lastel. Näitena tekib reeglina valu, kõrvalekõla ja palavikuga, misjärel kõrvast voolab välja nõret, leevendades valu.
- Väliskõrva põletik (otiti eksterna, 'ujujate kõrv') – nahapõletik väliskõrva käigus, mida sageli põhjustab niiskus või pisikahjustus. Eritis on tavaliselt selge või kergelt hägune.
- Earvahaid (tümpaani perforatsioon) – tavaliselt õhurõhu muutuste (näiteks lennul, sukeldumisel) või trauma tagajärjel. Eritis võib olla verine.
- Liigne kõrvavaigu kogunemine ja selle pehmenemine niiskuse mõjul, mis võib meenutada selget eritist.
- Krooniline keskkõrva põletik koos perforatsiooniga – pidev või korduv eritise väljavool, mis võib viidata pikaajalisele infektsioonile.
- Kõrva trauma või võõrkeha – vigastus või keha (näiteks putukas) kõrva sees.
- Mastoidiit – keskkõrva põletiku raske tüsistus, mis levib luusse (mastoid), põhjustades tihedat kollakasrohelist eritist, tugevat valu ja palavikku.
- Koledesteatoom – keskkõrva ebanormaalne naha kasv, mis võib põhjustada püsivat, halvasti lõhnavat eritist ja kahjustada kõrva struktuure.
- Peatrauma, mille tagajärjel voolab selge vedelik (likvoor) – see võib olla märk koljusise aluse murdumisest ja nõuab KOHE arstiabi.
- Vähi või muude kasvajate haruldased juhtumid kõrva piirkonnas.
Kui eritis on väike, selge ja ilma tugeva valu, palaviku või teiste hirmutavate sümptomiteta, võib proovida järgmist:
1. Hoidke kõrv kuivana: Ärge laske vett pääseda kõrva. Võimalusel kaitske kõrva duši ajal vatitampooniga, mida on kaetud vaseliiniga. Ärge ujuge.
2. Ärge puhuge kõrva ega kasutage kõrvatikke: See võib lükata eritise ja bakteriad sügavamale ning kahjustada kõrva trummi. Lase vedelikul valguda välja ise. Kõrva ava võib pühkida puhta kuiva paberrätikuga.
3. Valu leevendamine: Valu korral võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni vastavalt annustele.
4. Ärge tilguta kõrvatilppe ilma arsti ettekirjutuseta: Infektsiooni korral võivad mõned tilgad olla kahjulikud, eriti kui on kahtlus kõrva trummi kahjustuse kohta.
5. Puhake ninatihedust: Kui teil on nohu, puhuge nina ettevaatlikult, üks auk korraga, et vähendada rõhku keskkõrvades.
Kui sümptomid ei parane 1-2 päeva jooksul või halvenevad, konsulteerige perearstiga.
- Peatrauma (pealohk, õnnetus) järel voolab kõrvast selget, veejat vedelikku (võimalik likvor).
- Kõrge palavik (ülal 39°C), kangestunud kael, valgus- ja helikartus või segadus – need võivad olla meningiidi märgid.
- Tugev, äkiline nägemise, kuulmise või tasakaaluhäire.
- Näo halva või näomusklite nõrkus (nt silma sulgemise võimetus) ühel poolel.
- Eritis on roheline, kollane või verine ja halvasti lõhnav.
- Tugev kõrvavalu, mis äkitselt nõrgeneb koos eritisega (võib viidata kõrvatrummi lõhkemisele).
- Eritis kestab kauem kui 2-3 päeva või halveneb.
- Alalhoiduv kuulmisheide.
- Verev eritis ilma selge infektsiooni märkideta (võib olla märk võõrkeha või kasvaja kohta).
- Lapsel, eriti alla 2-aastasel, on kõrvavalu ja/või palavik koos eritisega.