Kaelalümfisõlmede suurenemine
Kirjeldus
Kaelalümfisõlmede suurenemine on üks levinumaid lümfisõlmede suurenemise vorme, mis näitab, et keha immuunsüsteem on aktiveerunud ja võitleb mingi haigusliku protsessiga. Enamasti on see ajutine ja kahjutu reaktsioon, kuid võib olla ka mõne tõsise haiguse märk.
Lümfisõlmed on väikesed, ovaalsed elundid, mis on oluline osa keha lümfisüsteemist ja immuunkaitsest. Need sisaldavad palju valgeid vereliblesid (lümfotsüüte), mis võitlevad infektsioonide, viiruste ja teiste haigustekitajatega. Kaelapiirkonnas asub mitu lümfisõlmede rühma, näiteks allalõual, kõrva taga ja kaela külgedel. Kui kehas on infektsioon, põletik või muu haiguslik protsess, võivad lümfisõlmed suureneda ja muutuda valusaks, sest neis paljuneb immuunrakke ja koguneb haigusaineid. See on tavaline kaitsemehhanism. Suurenenud kaelalümfisõlmed võivad olla tundlikud puudutamisel, pehmed ja liikuvad. Enamasti kaovad nad ise haiguse möödudes, kuid mõnel juhul võivad jääda pikemat aega suurenenuks.
- Viraalsed ülemiste hingamisteede infektsioonid, nagu külmetus, gripp, adenoviirus või Epstein-Barri viirus (mis põhjustab infektoosset mononukleosi).
- Bakteriaalsed infektsioonid, näiteks streptokokifarüngiit (kurgumandlite põletik), difteeria või kõrvapõletik.
- Suuõõne, hammaste või igemete probleemid (nt parandont, hambaabsess).
- Tavaline nahakahjustus või infektsioon pea-kaela piirkonnas (näiteks akne, mädanev haav).
- Mõned tavalisemad lastehaigused, nagu rooste, tuulerõuged või mumps.
- Stress või ärevus, mis võib ajutiselt mõjutada immuunsüsteemi.
- Mõned ravimid, näiteks fenytoiin või vaktsiinid (nt MMR).
- Lümfoom – lümfisõlmete vähkkasvaja, mis võib põhjustada püsivat, valuutut suurenemist.
- Leukeemia – verevähk, mis võib esineda lümfisõlmede suurenemisega.
- Metastaasid – vähkkasvajad teistest kehaosadest (nt kopsud, rinna-, pea- või kaelavähk), mis võivad levida lümfisõlmedesse.
- Autoimmuunhaigused, nagu süsteemne erütematoosne lootus (SLE), reumatoidartriit või sarkoidoos.
- HIV/AIDS, mis põhjustab kroonilist lümfisõlmede suurenemist.
- Tuberkuloos või muud kroonilised bakteriaalsed infektsioonid.
- Tüüfus või mõned parasitaarsed haigused (nt toksoplasmoos).
Kui suurenenud lümfisõlmed on seotud kerge külmetusega ja üldine enesetunne on hea, võid proovida järgmisi meetmeid: 1) Puhka piisavalt – keha vajab energiat infektsiooniga võitlemiseks. 2) Joo palju vedelikku (vesi, supp, teed) – see aitab keha toksineid välja pesta ja hoiab limaskestad niiskena. 3) Võta sooja kompressi – pane sooja, niiske rätik suurenenud lümfisõlme piirkonnale 10-15 minutiks mitu korda päevas, et leevendada valu ja soodustada vere- ja lümfiringet. 4) Võta valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni või paratsetamoli (juhised pakendil). Ära anna aspiriini alla 18-aastastele lastele, sest see võib põhjustada Reye'i sündroomi. 5) Välti lümfisõlmede massaaži või tugevat survet – see võib protsessi halvendada. 6) Kurgu leevendamiseks soolaga loputamine või pastillid. Kui sümptomid ei parane 2-3 nädala jooksul või halvenevad, konsulteeri arstiga.
- Lümfisõlm on väga suur (üle 2,5 cm läbimõõduga), kõva, liikumatu ja kiinni ümbritsevas koe sees.
- Suurenenud lümfisõlm ei vähene 2-3 nädala jooksul või muutub veelgi suuremaks.
- Ilmub kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange tavapäraste ravimitega.
- Kaasneb öine higistamine, järsk kaalulangus ilma põhjuseta või pidev äärmine väsimus.
- Lümfisõlm on valus ja ümbritsev nahapiirkond on punane ja palav (võib viidata mädanevale infektsioonile).
- Rasked hingamisraskused, neelamishäired või kaela jäikus.
- Teised lümfisõlmed kehas (nt kaenla- või säärealused) suurenevad samaaegselt.
- Naha peal tekkivad sinikad või verevalumid ilma selge põhjuseta.
- Sõlme suurenemisega kaasneb pidev köha või hemoprüüs (vere köhimine).
- Kui patsient on väga nõrk, uimane või kaotab teadvuse.