Lisa kliinik

Selgroo liikumisulatuse uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Selgroo liikumisulatuse uuring on spetsiaalne funktsionaalne meetod, mille abil hinnatakse selgroo erinevate segmentide liikumisulatust ja liikuvust. Seda uuringut kasutatakse sageli selja valu, jäikuse või liikumispiirangute diagnoosimisel ning ravi efektiivsuse jälgimisel.

Funktsioon
  • Hinnata selgroo üksikute segmentide liikumisulatust (näiteks kummardumisel, tagasi painutamisel, küljele kaldumisel).
  • Tuvastada liikumispiiranguid ja jäikust, mis võivad olla seotud degeneratiivsete muutustega, traumade või põletikuliste protsessidega.
  • Objektiivselt dokumenteerida patsiendi liikuvuse muutusi aja jooksul või ravi järel.
Meetod
  • Uuring võib olla visuaalne (füsioterapeudi või arsti poolt), instrumentaalne (spetsiaalsete nurga mõõtjatega) või täpsem (nt optilise moondussüsteemi abil).
  • Tulemused kajastavad liikumisulatust kraadides või sentimeetrites, võrreldes füsioloogiliste normidega.
Protseduur
  • Enne uuringut teeb spetsialist (füsioterapeut, ortopeed, neuroloog) patsiendile kliinilise läbivaatuse.
  • Patsient palutakse teostama konkreetseid liigutusi: kummarduda ettepoole, tagasi painutada, kalduda küljele ja/või pöörata kere ümber vertikaaltelje.
  • Spetsialist jälgib liikumist visuaalselt või mõõdab liikumisulatust spetsiaalse instrumentdiga (goniomeeter, inklinomeeter).
  • Mõõtmised võivad toimuda istudes, seistes või lamades, olenevalu hinnatavatest selgroolülidest.
  • Tulemused dokumenteeritakse protokolli ja võrreldakse normväärtustega patsiendi vanuse ja soo kohta.
Ettevalmistus
  • Spetsiifilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
  • Soovitatav on kanda mugavaid riideid, mis ei piira liigutusi.
  • Oluline on teavitada arsti hiljutistest vigastustest või valu intensiivsusest, mis võib mõjutada liikumist.
Liikumisulatuse vähenemine (jäikus, hüpomobiilsus)
  • Degeneratiivsed muutused: osteokondroos, spondiloos, liigesekahjustused.
  • Selgrookanalisündroom: herne või osteofüütide tõttu.
  • Põletikulised haigused: nagu anküloosev spondiliit.
  • Lihaspinge või krambid trauma või ülekoormuse tõttu.
  • Posttraumaatilised muutused: luumurdude või sidemete kahjustuste tagajärjed.
  • Operatsioonijärgsed muutused (näiteks selgroo liigenduse fikseerimine).
Liikumisulatuse suurenemine või ebastabiilsus (hüpermobiilsus)
  • Sidemete lõtvus või kahjustus.
  • Mõned süsteemsed kudediseased (nt Ehlers-Danlosi sündroom).
  • Muskulaarse toetuse nõrgenemine.
  • Kroonilised deformatsioonid (nt skolioos).
Asümmeetriline liikumine
  • Külgsuunaliste liigutuste piirang võib viidata ühepoolsele probleemile (näiteks lihaskramp, hern).
  • Selgroo kõverused (skolioos, lordoos).
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajaline või äge seljavalu.
  • Selja jäikus hommikul või pika istumise järel.
  • Liikumispiirangud igapäevastes tegevustes (näiteks võimatus kummarduda).
  • Valu või tuiklemine, mis kiirgab jalgadesse või kättesse.
  • Kahtlus spetsiifiliste selgroohaiguste (nt anküloosev spondiliit) või degeneratsiooni kohta.
Spetsialistid
  • Ortopeed: hindab luu-liigesekonna seisundit, vigastusi ja degeneratiivseid muutusi.
  • Neuroloog: hindab, kas liikumispiirangud on seotud närvikahjustusega.
  • Füsioterapeut: kasutab uuringut raviplaani koostamiseks ja edenemise jälgimiseks.
  • Reumatoloog: hindab põletikuliste reumaatiliste haiguste mõju selgroo liikuvusele.

Seotud uuringud

Liigeste liikumisulatuse uuring
complementary
Schoberi test
complementary
Selgroo röntgenuuring
confirmatory
Rindkere magnetresonantstomograafia
confirmatory

Seotud haigused

Anküloosiv spondüliit 75% Osteoartriit 70% Spondülolüstees 60% Lõhestik (Spondülolüüs) 55%

Otsi näitajat