Seerumiurea (urea lämmastik veres)

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Seerumiurea normvahemik
Üldine
Täiskasvanutel: 2.5–7.5 mmol/L (või 7–21 mg/dL).
Mehed
Meestel võib olla veidi kõrgem kui naistel vanuse ja lihasmassi tõttu.
Naised
Naistel võib olla veidi madalam, eriti raseduse ajal.

Näitaja kohta

Seerumiurea (tuntud ka BUN – Blood Urea Nitrogen) on tavaline verianalüüs, mis määrab veres oleva urea lämmastiku sisalduse. Urea on valkude lagunemise lõpp-produkt, mis eraldub neerude kaudu. See test annab väärtuslikku teavet neerude funktsiooni ja ainevahetuse seisundi kohta.

Funktsioon
  • Urea on valkude ainevahetuse jääkprodukt, mis tekib maksas.
  • See transporditakse verre ja eemaldatakse organismist neerude kaudu urineerimise teel.
  • Seerumiurea tase on peamine näitaja neerude filtreerimisvõime (GFR) kohta.
Käik organismis
  • Valkude lagunemine → Ammoniaak → Maksas muundub ureaks → Vereringe → Eemaldamine neerude kaudu.
Protseduur
  • Analüüs tehakse veriproovist, mis võetakse tavaliselt küünarnukist veeni.
  • Proov saadetakse laboratooriumisse, kus seda analüüsitakse spetsiaalse meditsiinilise seadmega (nt kolorimeetriline meetod).
  • Tulemused on tavaliselt saadaval mõne tunni kuni päeva jooksul.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt tööks minekuks).
  • Soovitatav on teada anda ravimite kasutamisest, kuna mõned ravimid võivad tulemust mõjutada.
  • Pikaajaline nälgimine või kõrge valgusisaldusega toitumine võivad tõsta urea taset.
Neerupuudulikkus
  • Äge neerupuudulikkus
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Neerude kahjustus (nt diabeetiline nefropaatia, glomerulonefriit)
Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
  • Pikaajaline oksendamine või kõhulahtisus
  • Ebapiisav vedelikutarbimine
  • Kõrge palavik
Muud meditsiinilised seisundid
  • Südamepuudulikkus
  • Maksahaigused
  • Kõrge valgusisaldusega toitumine või valgusisaldus ravimites
  • Veresoonte haigused, mis kahjustavad neerusid
Toitumine ja maksa seisund
  • Väga madala valgusisaldusega toitumine või alatoitumus
  • Rasedus
  • Maksakahjustus (maks ei tooda piisavalt ureat)
Vedelik tasakaal
  • Liigne vedelik tarbimine (hüperhüdratatsioon)
  • Raseduse aegne vedelikupeetus
Sümptomid
  • Pidev väsimus ja nõrkus
  • Turse (eriti näos või jalgades)
  • Vähene urineerimine või urineerimishäired
  • Nahkahälbed (sügelus, kuivus)
  • Kaalulangus ilma selge põhjuseta
Ravimi jälgimine
  • Teatud ravimite (nt mittediureetilised diureetikud, tsüklosporiin) mõju hindamiseks neerudele.
Kontroll ja ennetus
  • Krooniliste haiguste (diabeet, kõrge vererõhk) korral neerude funktsiooni jälgimiseks.
  • Enne ja pärast suuremat kirurgilist operatsiooni.
Spetsialistid
  • Sisehaiguste arst (internist) või nefroloog
  • Perearst või üldarst