Videofluoroskoopiline neelamiseire

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Videofluoroskoopiline neelamiseire on spetsiaalne röntgenuuring, mille abil hinnatakse neelamisteede anatoomiat ja funktsiooni reaalajas. See on kuldne standard neelamishäirete diagnostikas, sest võimaldab visualiseerida toidu- või vedelikuläbimist suust mao sisse.

Funktsioon
  • Hindab neelamise kõiki faase (suu-, kurgu- ja söögitoruosa).
  • Identifitseerib neelamishäirete põhjuseid ja tüsistusi (nt aspiratsiooni).
  • Võimaldab valida ohutumaid toidu- ja vedelikukonsistentsi ning efektiivsemaid ravimeetodeid.
Meetod
  • Kasutab röntgenikiirgust (fluoroskoopiat) reaalajas video salvestamiseks.
  • Patsient neelab erineva konsistentsiga kontrastainet (nt bariumi segud).
  • Uuringut teostavad tavaliselt logopeed ja radioloog koostöös.
Ettevalmistus
  • Eelnevalt võib olla vaja hambaarsti konsultatsiooni eemaldatavate hammaste osas.
  • Enne uuringut tuleb eemaldada kõik suus olevad ehteid või proteese.
  • Patsient võib olla harjunud erinevate toidukonsistentsidega (nt paksendatud vedelik).
Protseduuri käik
  • Patsient asetatakse fluoroskoopia seadme ette (istudes või seistes).
  • Ta neelab väikeses koguses erineva viskoossusega bariumi segusid (vedel, puderjas, tahke).
  • Röntgenikiirgus jälgib kontrastaine liikumist suust mao sisse ning salvestab selle video.
  • Spetsialist analüüsib videot koostöös patsiendiga, märgates võimalikke häireid.
Neelamishäired
  • Aspiratsioon: kontrastaine sattub hingamisteede (köha, lämbumise oht).
  • Kurgupoolne retsessioon: toidu jääk kurgus pärast neelamist.
  • Motoorikahjustus: söögitoru lihaste nõrkus või koordinatsioonihäire.
  • Anatoomilised muutused: strukturid (nt divertiikul) või operatsioonijäljed.
Ravijuhtimiseks oluline info
  • Ohutuma toidu/vedeliku konsistentsi kindlaksmääramine.
  • Parimate neelamispõhimõtete (nt peaasendi) väljatöötamine.
  • Vajaduse korral toidu söötmise teede (nt maasond) kaalumine.
  • Logopeedilise ravi ja jälgimise efektiivsuse hindamine.
Peamised põhjused ja sümptomid
  • Põletikulised või neuroloogilised haigused, mis kahjustavad neelamist (nt insult, Parkinsoni tõbi, ALS).
  • Pidev köhm, lämbumine või kurgu ummistumise tunne söömise ajal.
  • Korduvad kopsupõletikud (aspiratsioonipneumoonia kahtlus).
  • Pea-, kaela- või söögitoruvähk ja selle ravi (kiiritus, operatsioon) järgsed muutused.
Kes tellib ja teostab uuringu?
  • Uuringut tellib neuroloog, otorinolaringoloog (kõrva-, nina- ja kurkuhäärber), haavand- või geriater.
  • Uuringut teostab kogenud radioloog koostöös logopeediga spetsialiseerunud keskuses.