Lipoproteiin (a)

Kvantitatiivne · mg/dL

Normaalsed väärtused

Lipoproteiin (a) normid
Üldine
Tervetel inimestel on soovitatav, et Lipoproteiin (a) tase jääks alla 30 mg/dl (või alla 75 nmol/l). Väärtused üle 50 mg/dl (üle 125 nmol/l) on seotud oluliselt suurenenud kardiovaskulaarse riskiga.
Mehed
Normid meestel on sarnased üldistele soovitustele, st alla 30 mg/dl (alla 75 nmol/l). Kõrged väärtused võivad viidata suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskile.
Naised
Normid naistel on samuti alla 30 mg/dl (alla 75 nmol/l). Raseduse ajal võib tase mõningal määral tõusta, kuid püsiv alt kõrge tase nõuab tähelepanu.

Näitaja kohta

Lipoproteiin (a) ehk Lp(a) on spetsiifiline verevalk, mis kombineerib LDL-osakeseid ja apolipoproteiini (a) valku. Selle taset vereplasmas peetakse oluliseks iseseisvaks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Regulaarne Lp(a) kontroll on soovitatav patsientidel, kellel on perekondlik eelsoodumus kardiovaskulaarhaigustele või muud riskitegurid.

Funktsioon ja omadused
  • Lipoproteiin (a) on glükoproteiin, mis struktuurilt sarnaneb madala tihedusega lipoproteiniga (LDL).
  • See on pärilik riskitegur, mille tase on suures osas määratud geneetiliselt ja jääb enamasti stabiilseks elu jooksul.
  • Kõrge Lp(a) tase soodustab ateroskleroosi arengut ja trombide tekket, suurendades südamerabanduse, insuldi ja perifeerse arteriaalhaiguse riski.
Päritolu ja mõõtmine
  • Lp(a) sünteesitakse maksas ja selle kontsentratsioon veres ei sõltu tugevalt toitumisest või elustiilist.
  • Taset mõõdetakse vereanalüüsiga, tavaliselt näljase verena.
  • Normaalsed väärtused varieeruvad, kuid üle 50 mg/dl või 125 nmol/l peetakse tavaliselt kõrgeks riskiks.
Protseduur
  • Lipoproteiin (a) taset mõõdetakse vereproovist, mis võetakse tavaliselt küünarnukikaare veenist.
  • Uuringuks on vajalik 8–12 tunni nälgimine, et toitumise mõju teistele lipiididele oleks minimaalne.
  • Vereproov saadetakse spetsiaalsesse laborisse, kus kontsentratsiooni määratakse immunokeemilise meetodiga.
Geneetilised tegurid
  • Pärilik eelsoodumus: Lp(a) tase on tugevalt geneetiliselt määratud, eriti LPA geeni polümorfismi tõttu.
  • Mõned etnilised rühmad (nt Aafrika päritolu inimesed) võivad omada keskmiselt kõrgemaid tasemeid.
Meditsiinilised seisundid
  • Kroonine neerupuudulikkus või neerudialüüs.
  • Mõned endokriinsed häired, nagu kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
  • Pärilikud lipiidihäired, nagu perekondlik hüperkolesteroleemia.
Muud riskitegurid
  • Kõrge Lp(a) võib esineda koos teiste lipiidihäiretega, nagu kõrge LDL-kolesterool.
  • Naistel võib tase menopausi järel veidi tõusta.
Geneetilised ja füsioloogilised tegurid
  • Mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega madalatele Lp(a) väärtustele.
  • Väga madalad väärtused (alla 5 mg/dl) on haruldased ja tavaliselt ei ole seotud terviseriskiga.
Võimalikud meditsiinilised mõjud
  • Mõned uued raviained (nt PCSK9 inhibiitorid, apheresis) võivad Lp(a) taset mõningal määral alandada.
  • Maksakahjustused või raske alatoitumine võivad põhjustada lipoproteiinide sünteesi langust.
Peamised meditsiinilised näidustused
  • Perekondlik südame-veresoonkonna haiguste ajalugu, eriti varajase südamerabanduse või insuldi korral.
  • Isiklik anamnees ebaselge põhjusega kardiovaskulaarhaigus või korduvad aterosklerootilised sündmused.
  • Teiste lipiidihäirete (nt kõrge LDL-kolesterool) korral riski täpsemaks hindamiseks.
  • Enne agressiivse lipiiditeraapia alustamist või ravitulemuste jälgimisel.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Kardiolog: riski hindamiseks südame-veresoonkonna haiguste puhul.
  • Endokrinoloog: patsientidel, kellel on lipiidide ainevahetushaigused või muud endokriinsed häired.
  • Perearst või internist üldise tervisekontrolli raames, eriti riskirühma kuuluvatel patsientidel.