Lipoproteiin (a)
Lipoproteiin (a) ehk Lp(a) on spetsiifiline verevalk, mis kombineerib LDL-osakeseid ja apolipoproteiini (a) valku. Selle taset vereplasmas peetakse oluliseks iseseisvaks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Regulaarne Lp(a) kontroll on soovitatav patsientidel, kellel on perekondlik eelsoodumus kardiovaskulaarhaigustele või muud riskitegurid.
- Lipoproteiin (a) on glükoproteiin, mis struktuurilt sarnaneb madala tihedusega lipoproteiniga (LDL).
- See on pärilik riskitegur, mille tase on suures osas määratud geneetiliselt ja jääb enamasti stabiilseks elu jooksul.
- Kõrge Lp(a) tase soodustab ateroskleroosi arengut ja trombide tekket, suurendades südamerabanduse, insuldi ja perifeerse arteriaalhaiguse riski.
- Lp(a) sünteesitakse maksas ja selle kontsentratsioon veres ei sõltu tugevalt toitumisest või elustiilist.
- Taset mõõdetakse vereanalüüsiga, tavaliselt näljase verena.
- Normaalsed väärtused varieeruvad, kuid üle 50 mg/dl või 125 nmol/l peetakse tavaliselt kõrgeks riskiks.
- Lipoproteiin (a) taset mõõdetakse vereproovist, mis võetakse tavaliselt küünarnukikaare veenist.
- Uuringuks on vajalik 8–12 tunni nälgimine, et toitumise mõju teistele lipiididele oleks minimaalne.
- Vereproov saadetakse spetsiaalsesse laborisse, kus kontsentratsiooni määratakse immunokeemilise meetodiga.
- Pärilik eelsoodumus: Lp(a) tase on tugevalt geneetiliselt määratud, eriti LPA geeni polümorfismi tõttu.
- Mõned etnilised rühmad (nt Aafrika päritolu inimesed) võivad omada keskmiselt kõrgemaid tasemeid.
- Kroonine neerupuudulikkus või neerudialüüs.
- Mõned endokriinsed häired, nagu kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
- Pärilikud lipiidihäired, nagu perekondlik hüperkolesteroleemia.
- Kõrge Lp(a) võib esineda koos teiste lipiidihäiretega, nagu kõrge LDL-kolesterool.
- Naistel võib tase menopausi järel veidi tõusta.
- Mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega madalatele Lp(a) väärtustele.
- Väga madalad väärtused (alla 5 mg/dl) on haruldased ja tavaliselt ei ole seotud terviseriskiga.
- Mõned uued raviained (nt PCSK9 inhibiitorid, apheresis) võivad Lp(a) taset mõningal määral alandada.
- Maksakahjustused või raske alatoitumine võivad põhjustada lipoproteiinide sünteesi langust.
- Perekondlik südame-veresoonkonna haiguste ajalugu, eriti varajase südamerabanduse või insuldi korral.
- Isiklik anamnees ebaselge põhjusega kardiovaskulaarhaigus või korduvad aterosklerootilised sündmused.
- Teiste lipiidihäirete (nt kõrge LDL-kolesterool) korral riski täpsemaks hindamiseks.
- Enne agressiivse lipiiditeraapia alustamist või ravitulemuste jälgimisel.
- Kardiolog: riski hindamiseks südame-veresoonkonna haiguste puhul.
- Endokrinoloog: patsientidel, kellel on lipiidide ainevahetushaigused või muud endokriinsed häired.
- Perearst või internist üldise tervisekontrolli raames, eriti riskirühma kuuluvatel patsientidel.
| Üldine | Tervetel inimestel on soovitatav, et Lipoproteiin (a) tase jääks alla 30 mg/dl (või alla 75 nmol/l). Väärtused üle 50 mg/dl (üle 125 nmol/l) on seotud oluliselt suurenenud kardiovaskulaarse riskiga. |
|---|---|
| Meestele | Normid meestel on sarnased üldistele soovitustele, st alla 30 mg/dl (alla 75 nmol/l). Kõrged väärtused võivad viidata suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskile. |
| Naistele | Normid naistel on samuti alla 30 mg/dl (alla 75 nmol/l). Raseduse ajal võib tase mõningal määral tõusta, kuid püsiv alt kõrge tase nõuab tähelepanu. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Lipoproteiin (a) tõuseb
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!