Lisa kliinik

LHRH test

Kvantitatiivne · IU/L

Normaalsed väärtused

LHRH testi normaalne reaktsioon
Üldine
Tavaliselt peaks LH tase 30–60 minuti jooksul tõusma vähemalt 2–3 korda baastasemest. FSH tõus on mõõdetav, kuid mõõdukam. Täpsed võrdlusvahemikud sõltuvad laborist, meetodist, patsiendi soost ja vanusest.
Mehed
Meestel: LH tase peaks tavaliselt tõusma selgelt, näidates hüpofüüsi normaalset funktsiooni.
Naised
Naistel: Reaktsioon sõltub menstruatsioonitsükli faasist. Ovulatsioonifaasis on LH tõus eriti selge.

Näitaja kohta

LHRH test (luteiniseerivat hormooni vabastava hormoni stimulatsioonitest) on funktsionaalne uuring, mille abil hinnatakse hüpofüüsi võimet toota gonadotroopseid hormoone (LH ja FSH). See aitab tuvastada reproduktiiv- ja endokriinsüsteemi talitlushäireid.

Funktsioon
  • Hüpofüüsi funktsionaalse reservi hindamine.
  • LH (luteiniseeriv hormoon) ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) tootmise võime testimine.
  • Puberteedi häirete, infertilsuse või hüpofüüsi talitlushäirete diagnoosimine.
Põhimõte
  • Patsiendile süstitakse sünteesitud LHRH (GnRH), mis peaks normaalolukorras stimuleerima hüpofüüsi LH ja FSH eritamist.
  • Enne ja pärast stimulatsiooni mõõdetakse veres LH ja FSH taset, et hinnata nende tõusu ulatust ja dünaamikat.
Ettevalmistus
  • Uuring tehakse hommikul tühja kõhuga (tavaliselt 8–12 tundi paastus).
  • Enne testi tuleb vältida suurt füüsilist pingutust ja stressi.
  • Mõned ravimid võivad mõjutada tulemusi – oluline on arstile teada anda kõik tarvitatavad ravimid.
Protseduur
  • Võetakse algne (baseline) veriproov LH ja FSH mõõtmiseks.
  • Süstitakse veeni täpselt määratud kogus sünteesitud LHRH (GnRH) preparaati.
  • Seejärel võetakse veriproove kindlatel aegadel (nt 30, 60 ja 90 minuti pärast) LH ja FSH dünaamika jälgimiseks.
  • Kogu protseduuri vältel patsient püsib puhkeseisundis.
Primaarne hüpogonadism
  • Munandite või munasarjade talitlushäired (nt Turneri sündroom, Klinefelteri sündroom, gonaddide kahjustus).
  • Hüpofüüs reageerib kompensatoorselt, tootes rohkem LH/FSH, et stimuleerida ebaefektiivseid sugunäärmeid.
Hüpofüüsi häired
  • Hüpofüüsi gonadotroopne adenoom (harva).
  • Mõned hormonaalsed resistentsussündroomid.
Hüpofüüsi piisavus
  • Hüpofüüsi talitlushäire (näiteks Sheehani sündroom, hüpofüüsi kasvajad, kirurgia või kiiritusravi tagajärjed).
  • Hüpofüüs ei suuda piisavalt LH/FSH eritada isegi LHRH stimulatsiooni korral.
Hüpotalamuse häired
  • Kaasasündinud või omandatud LHRH (GnRH) defitsiit.
  • Krooniline stress, toitumishäired (nt anoreksia), raske süsteemne haigus.
Peamised näidustused
  • Puberteedi häirete (varase või hilise puberteedi) põhjuste selgitamine.
  • Naistel menstruatsioonitsükli häired või amenorree (menstruatsiooni puudumine).
  • Meestel testosterooni puudulikkuse sümptomid (nt vähene libiido, impotentsus).
  • Kahtlus hüpofüüsi või hüpotalamuse talitlushäirete osas.
  • Laste kasvuhäirete või suguküpsuse viivituse hindamine.
Erialaspetsialistid
  • Endokrinoloog (sisesecretoorse süsteemi eriarst)
  • Günekoloog (naiste haiguste eriarst) või Androloog (meeste tervise eriarst)
  • Lasteendokrinoloog (laste hormoonhäirete eriarst)

Seotud uuringud

Luteiniseeriv hormoon (LH)
confirmatory
FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon)
confirmatory
Estradiool
complementary
Testosteroon
complementary

Seotud haigused

Hüpopituitarism 80% Hüperprolaktiineemia 70% Miliäärne tuberkuloos 65% Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) 60%

Otsi näitajat